Unetus, jõulustress ja järjekordselt haige Mammu

No kust siis alustada. Unetus. Kell saab kohe 1 öösel, ma istun tööl, üleval. Kuigi oleksin võinud juba vabalt kell pool 11 magama minna südamerahuga, aga ei. Mul ei tule viimased paar kuud uni enne kella pool 2 öösel. Unegraafik on nii sassis, et ma ei oska kohe kommenteeridagi. Homme hommikul lähen töölt otse apteeki ja küsin endale unerohtu. Esmaspäeval võtan perearstiga ühendust, ehk saab midagi kangemat ka. Kuna ergutina ei mõju mulle enam ammu ei kohv ega ka energiajook, siis ma kardan, et käsimüügis saadavad unerohud on ka pigem kommi eest. Ma tunnen end reaalselt öökullina juba. Kunagi keskkoolis oli sama jama, aga siis oli see veel hullem. Ma isegi ei mäleta enam kahjuks, kuidas see siis korda sai.

Aga jah, stress ja närvilisus võtavad mu üle hetkel võimust. Mis on kole, sest ma tundsin end vahepeal juba päris rahulikult, nagu asjad oleks paigas. Aga hetkel on tunne, nagu oleks tsunaami tulemas. Ehk siis teise sõnaga jõulud. Kuigi mul on Mammule jõulukingid olemas, isegi Andresele ja peres tehtav loosipakk ka hangitud, siis ikkagi on mul sees väike paanika, et kas kõik on ikka rahul. Mu suurim hirm on see, et keegi teeb mulle kingi ja mul temale kingitust pole – vähemalt tema väärilist mitte. See juba korra juhtus ja see vallandas mu paanikat veelgi enam. Mis on tegelikult idootne, sest no mõelge nüüd, kes te siin loete. Kas Teie mäletate, mis te eelmine aasta jõuludeks saite? Oma töökaaslaselt või partnerilt või koolikaaslaselt? Mina näiteks ei mäleta. Ja väga paljud, kellele ma sama küsimuse olen esitanud, ei mäleta. Milleks siis me ostame paaniliselt kokku seebi ja küünalde kinkekomplekte värvilistes karpides, et midagigi oleks kuuse alla panna, kui need asjad tegelikult mitte midagi hingeliselt väärt ei ole? Milleks teha kingitust vaid jõulude aeg? Sest kõik teised teevad?

Ahjaa, ja jõululaadad. Osta on tore, osa võtta, nii pooleldi sunniviisiliselt, ülikiirete tööpäevade vahelt – mitte eriti. See muide mind täpselt ees on ootamas. 14.detsember on Mammu lasteaias jõululaat, kus ma mingil põhjusel tunnen, et olen sunnitud osa võtma. Ehk sellepärast, et ma olen kuidagi sattunud lasteaia hoolekogusse ja peaks eeskuju näitama? Kas see eeskuju on väärt mu kulutatud närvirakke ja unetunde, et vorpida kahe tööpäeva vahele jääva laada jaoks midagigi teha, et kohal olla ja näidata, et ma tegin.

Mida rohkem ma praegu kirjutan, seda rohkem ma tunnen, et sitta kah. Käigu kuu peale kõik oma kingituste ja jõululaatadega. Mu laps on kodus haige ja tahab, et ma temaga tegeleksin, mitte Pinterestiks taga ei otsiks, kuidas ikka oleks kõige õigem pulgakooke kaunistada ja pakkida.

Ta oli täna peale lõunaunest ärkamist mehele öelnud, et ta on kurb, et emme koguaeg tööd peab tegema ja temaga mängida ei saa. Kuidas ma olen jõudnud sellisesse punkti oma elus? Mulle ei meeldi see. Ma ei taha, et mu laps oleks õnnetu. Ja kuigi ma olen siiani tundnud, et ta on õnnelik, kui tal on ilusad riided, pidevalt uued mänguasjad, telekast jooksvad multifilmid. Või et õige kodu on see, kus on alati nõud pestud, iga päev uus soe söök laual, pesukorv tühi ja põrandand puhtaks lakutud. Ehk ta sellepärast ongi pidevalt haige? Et saaks minuga kodus olla, lootuses, et ma leian ehk vaba hetke, et temaga korraks joonistada või klotse kokku panna. Täna, kui ma jälle kiiruga pesu pesin, nõusid pesin, tööle tulekuks asju kokku panin, seletasin lapsele, kuidas ma ei oskagi temaga mängida. Ja ta ütles, et üks kord oskasin. Ta mäletab seda ühte korda, mil me klotsidega midagi ehitasime. Mina austalt öeldes ei mäleta. Ma üritan ta suunata mingi tegevuse juurde, et ise oma tegemistega edasi tormata, nii et ta mind ei segaks. Mis ema ma olen, kui ma mõtlen, et mu laps segab mind. Õudne. Mul on vaja restarti. Neist idiootlikest ühiskonna normidest, et mu laps saaks olla terve ja õnnelik, et mina saaksin õigel ajal rahulikult magama minna, mitte mõeldes, mis mul kõik tegemata jäi või mis ma kõik veel tegema peaksin.

Igatahes, jah…

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s