Idülliline laupäev

Nagu pealkiri ka viitab, siis eile oli meil täiesti idülliline laupäev. Kõik päevad võiksid sellised olla. Ma tundsin eile ainult õnnetunnet ja rahulolu ja see oli nii harjumatu ja võõras, et see ei tundnud üldse minu eluna. Aga see tunne oli nii mõnus, et ma tahaks seda veel ja veel.

Algas kõik sellega, et Andres ja Mammu sõitsid mulle kella kümneks töö juurde järele. Neil oli õnneks rahulik öö olnud ja ka täitsa tore hommik. Autos siis mõtlesime, et mis teha. Ma tahtsin Järve keskuses käia, sest mul oli ühe käsitööprojekti jaoks puuduolevat värvi lõnga tarvis. Siis meenus mulle ka, et seal käsitööpoe vastas oli lastele väike mänguplats – batuut ja pallimeri ja mõned muud atraktsioonid. Seal oleks kindlasti Mammul ka tore. Aga nii kui me keskuse uksest sisse saime, jäi Mammule silma suur autoga käru. Võtsime siis selle ja alustasime Selveri teiselt korruselt. Uurisime mänguasju ja kuna seal on mitu legolauda ja muid tegevusi lastele, siis kõigepealt viitsime hoopis seal aega. Tasuta meelelahutus – mis saab kellelgi selle vastu olla? Ma sain rahulikult ringi vaadata ja Mammu igasuguste huvitavate asjadega mängida. Vahepeal lipsasin korra käsitööpoodi ja seal tabas mind kerge pettumus, sest just seda värvi, mida mul tarvis oli – seal ei olnudki. Siis lasin Andrese poodidesse uudistama ja mängisime Mammuga koos. Hiljem läksime vaatasime mänguplatsi ka üle. Arvasin, et see on tasuline, aga keegi seal kusagil raha ei küsinud ja mingisugust infot hinnakirja kohta ka ei märganud. Nii sai Mammu veel end mõnuga enne lõunaund väsitada. Ega ta sealt lõpuks väga ära ei tahtnud tulla, aga kuna uni kippus siiski silma ja batuudi hõivas ka üks suurem tütarlaps, siis ta oli nõus meiega siiski koju kaasa tulema ilma suurema protestita.

Kodus sõime mõnusalt kõhud täis ja mina läksin last magama panema ja mees poodi. See on meil selline kaks-ühes variant. Et poes peab niikuinii käima ja kui ta läheb sinna siis, kui ma lapse pean magama panema, siis mul õnnestub see lihtsalt kiiremini. Aga kuna minu uni tööl oli eelneval ööl üsna katkendlik olnud, jäin ma ka ise koos lapsega magama.

Peale ärkamist me tegime kõik koos köögis süüa – Mammu “aitas” issil kartuleid ja porgandeid koorida ja mina üritasin uue laari piparkoogitaigent kokku vaaritada. Tuli seekord veidi kahtlane – liiga hele ja vedel, kuigi ma tegin kõik täpselt samamoodi, nagu esimeselgi korral. Mammu aga muudkui käis ja maitses oma väikse lusikaga ja kiitis taevani.  Eks nädala-paari pärast selgub tõehetk, kas tuli söödav või mitte. Esimese laari katsetasime eile ära. Väikesest 300g pakist tuli mõnusalt paras ports – 3 plaaditäit piparkooke, mis maitsesid imehästi. Väljast mõnusalt krõbedad ja seest pehmed, täpselt nii nagu peab. Täna veel kaunistasime mõned ära ka.

Siis me veel vaatasime kõik koos multikaid, panime puslesid kokku, keetsime kastanimunadest nukunõudes suppi ja joonistasime.

Ja mis selle mõnusalt koduse päeva juures kõige ideaalsem oli – ei mingit kisa ega jonni. Harmoonia. Mandariini ja piparkoogilõhn, küünlad põlesid, mõnus muusika mängis ja me tegime midagi toredat koos.

PS: Tänasel pole ka midagi viga olnud. Ma sain kella kümneni magada!

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s