Kuidas me jälle haiged oleme

Eelmine reede olin mina jälle tööl ja lootsin, et Andresel ja Mammul ka kodus kõik hästi sujub. Õhtul, kui A oli Mammu lasteaiast ära toonud, kõlas kõik igatahes paljutõotavalt. Mammul on reede hommikuti lasteaias ujumistunnid, mida ta väga armastab ja tuju oli tal ka päeva lõppedes täitsa hea. Aga, nagu öeldakse – lootus on lollide lohutus. Mina magasin tööl magusat und, samal ajal kui Mariel kodus öösel kolm korda oksendanud oli. Ja kuna ta suutis seda nii laiaulatuslikult teha, et koos oli voodi, Andres, Mammu ise, vaip ja ka sein – siis Andresel tol ööl tegevust jätkus.

No tore lugu küll, alles üleelmine nädal ta oli mul haige. 4 päeva lasteaias ja järgmine saraasa küljes. Laupäeva hommikul, kui ma koju jõudsin, ei tundunud tal aga suurt midagi viga olevat. Andres oli aga magamata ja pahur, mistõttu ma otsustasin oma plaanid Pärnu sõita siiski teoks teha, ainult, et ilma temata. Sõit oli meil mõnus, Pärnus tore – käisime ujumas ja Steffanis,  kuid õhtul suutis siiski Mammu mind kõvasti ära ehmatada. Nimelt sõi ta õuna ja tõmbas tüki kurki. Seda välja köhides hakkas aga jälle õõksuma ja sellega koos tuli ka kõik muu üles. Mida polnud õnneks palju, sest viimasel nädalal pole ta just kõige parema söögiisuga olnud. Kuid tänu sellele vahejuhtumile oli meil sõpradega huvitav õhtu. Me olime kõik samas toas, kus Mammu magas, sest ma jälgisin ja kuulasin teda kullipilgul ja olin iga köhatuse peale kohe kausiga kohal. Siis me sõbrannaga heegeldasime ja rääkisime juttu ning ta kutt jõi kraad kangemat, et endast haigusi eemal hoida.

Pühapäeval oli Mammu juba nutusem. Õnneks tagasiteel koju ta magas, aga õhtul hakkas jälle peale – köhimine koos oksendamisega. Öösel tõusis ka kõrge palavik. Jõudsin kraadiklaasi vaevu ta vastu panna, kui see juba üle 38 näitas. Ta oli tõesti kuum. Õnneks on ta juba mõned nädalad ka öösiti mähkmevaba, mistõttu saime ta täitsa porgandiks võtta ja maha jahutada.

Esmaspäeva hommikul helistasin kohe arstile ja sain juba lõunaks ka aja. Kurtsin arstile ka seda, et laps kurtis ka valu pissimisel ja et uriin on tumekollane ja lõhnab hapukalt. Pidime siis Mammult saama pissiproovi. Topsi. Selle keskmise joa. Nonii, seleta sa 2 aastasele, et ta pissiks natuke, siis kinni hoiaks, osa topsi laseks ja siis edasi poti peale istuks ja lõpuni toimetaks. Ma juba olin arvestanud, et tegu on võimatu missiooniga, aga asi läks oodatust edukamalt ja saime selle proovi õnneks kätte. Kahjuks ei olnud tulemused eriti rõõmustavad. Sõrmeotsast võeti ta ka vereproov ja põletikunäitaja oli väga kõrge. Uriinis pidi olema mingi bakter ja see saadeti edasi laborisse külvi, et saada teada täpsemalt, millega tegu.

Kokkuvõtvalt kirjutati Mammule JÄLLE välja üks antibiootikumikuur. Ma ei suuda enam isegi kokku lugeda, mitmes see tal on. Kümnes kindlasti, kui mitte rohkem. Õnneks aga rohi aitab kiiresti ja eile ja täna ta enam ei oksendanud, täna polnud enam palaviku ka. Pagesime maale, kuna linnas on meil ümber maja suur ehitus ja päev läbi masinad mürisevad ja lõunaune magamine on lapsel ilmvõimatu.

Siin on vähemalt ilus lumine, nüüdseks juba lörtsine. Mis tuletas mulle meelde, et ma tulin ju tossudes ja unustasin saapad linna. Ja mu ainus variant on vist vanaema botikuid kanda. Vähemalt lapsele mõistsin õiged riided ja jalanõud kaasa haarata. Asi seegi.

See sügis on kuidagi eriti tõbiselt meil alanud. Jah meil, ma ka kurat köhin 😦

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s