Lasteaiajutud

Tere tere. Meil on nüüdseks suvepuhkused läbi ja tänasest hakkas taas sügisrutiin pihta (ihii, tegelikult minul veel nädal vaba, aga see selleks). Andres läks peale puhkust taas tööle ja Mammu lasteaeda. Ja sellest viimasest tahtsingi kirjutada.

Ma olin aru saanud, et 15.august hakkavad uued rühmad tööle. Helistasin veel eelmine nädal igaks juhuks ülegi, öeldi vaid, et jajaa, viige laps kella 8.ks kohale ja siis räägitakse edasi. No nii ma siis täna tegingi. Aga üllatus oli suur, kui sõime kasvataja akna pealt hõikas, et ülesse rühma ei saagi, et praegu on ikkagi veel segarühmad koos ja pidime hoopis maja taha kõige kaugemasse rühma jalutama. Helistasin veel Andresele, et mis ma teen, kas toon Mammu koju tagasi või jätan ta hommikupoolikuks sinna. Viisin ta ikkagi esialgu lasteaeda. Õpetaja abiks oli üks tore naisterahvas, kelle ma Töötukassas töötades sinna tööle aitasin. Ta tundis mind ära ja tänas ja kallistas mind veel seal, see tekitas ka veidi kindlustunnet, et saan oma lapse ikkagi sinna usaldada. Mammu läks rühma teistega koos diivanile istuma, algus tundus paljutõotav. Jalutasin ise koju tagasi.

Ma hommikul ise suurest ärevusest ei söönud, nüüd sain siis üksi kodus olles paar võikut meisterdada ja ootama jääda. Tahtsin oma uued käimad sisse õnnistada ning panka sente viima jalutada ning hiljem punase tänava realiseerimiskeskusest ja uuskasutuskeskusest läbi jalutada. Need on nüüd kõrvuti majades, nii mugav. Realiseerimiskeskusest saab tihti väga odavalt üllatusmune, mida meil kulub kodus nagu leiba. Ühed mõnusad pehmed püksid sain ka Mammule lasteaeda. Uuskasutuskeskuses käisin õueriideid piilumas, aga neid kahjuks ei olnud sobivas mõõdus.

Sain hommikupoolikuga ilusti oma 10 000 sammu täis jalutatud. Vaatasin, et kell hakkab sinna poole 12 kanti liginema ja kuna lasteaed väga kaugel ei olnud, mõtlesin minna piiluma, et kuidas Mammul läheb. Et kui kõik korras, jätan ta lõunauneks sinna, aga kui ta nutune, siis viin koju, kuna võimalus ju on. Ja siis lasteaiasõuel kordus sama tsenaarium nagu hommikul. Sõime kasvataja pistis pea aknast välja ja ütles, et Mammu on nüüd hoopis nende juures. Et nad olid õues sama platsi peal mänginud teise rühmaga ja Mammu oli kohe neid kallistama jooksnud ja öelnud, et tahab nende juurde mängima minna. Kuna sõimes on praegu ainult 6 last, aga segarühmas 18, siis nad rääkisid direktoriga ja otsustasid, et Mammu võib neile kuu lõpuni rühma jääda, kuniks siis õige rühm lahti läheb. Algul ma olin veidi segaduses, et miks nii. Aga tegelikult ongi nii vist parem. Mammu saab rahus harjuda, olla vanas keskkonnas ja vanade kasvatajatega ja siis tuleb ehk uude rühma üleminek ka veidi kergemalt. Mammu ise oli vähemalt rahul. Rääkis mulle koju jalutades, et sõi makarone (seda ma nägin ise ka pluusi pealt…) ja mängis teistega. Kodus tahtis veel krõbedat saia süüa ja Peppa puslet kokku panna ja nüüd juba nohisebki mul siin kõrval. Minu väike inimene.

Nii kahju, et mul siin see meediamälu maht täis sai ja ma pilte ei saa lisada. Peaks laskma Andresel korda teha ja selle pesa siin veidi kodusemaks taas muutma. Tuuli käis meil üks nädalavahetus maal külas ja pildistas meid kõiki oimetuks. Saan ka ehk päisesesse Mammust veidi uuemad fotod lisada 🙂

Aga seniks saab pilte vaadata instagramist: Mammuvarbad

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s