Lasteaialood

Mammul oli nüüd teisipäeval lasteaias Kevadpidu, kus nad siis natukene “esinesid”, sõid mõned küpsised ja said kausta oma aasta jooksul tehtud kunstiteostega. Ma itsitasin kõik see aeg nagu pooletoobine – see üritus oli kordades naljakam, kui see kanal 2 pealt tulev suur komöödiaõhtu. Ma mõistsin ka kohe uksest sisse astudes, miks jõulupidu korraldati ilma vanemateta. Ka kõige julgemad lõvisüdamed olid emmede-isside jalge külge klammerdunud.

Mis seal veel selgus oli otseloomulikult lasteaia suvepuhkuste aeg ning mis lastest edasi saab. Suvepuhkustega läks meil õnneks. Ma lähen siin vahepeal juuni lõpus-juuli alguses 10 päevaks Norra ja juuli keskel veel 10 päevaks Saaremaale ja minu esimese reisu aeg saab Mammu veel ilusti lasteaias käia – oma rühmas ja oma kasvatajatega ja Saarema reisi aeg on mu emal puhkus ja ta saab maale minna. Mis tähendab, et me saame Andresega samal ajal suvel puhata ja terve perega viimaks ometi ehk midagi teha ja kuhugi minna!

Kahjuks ei jätka Mammu uues rühmas mitte ükski tema praegune lasteaiakaaslane, mille pärast mul on nii kurb meel. Ma isegi palusin, et äkki saaks ta ikka veel aastaks sõime jääda, sest ta alles ju sai 2, aga kasvatajate ja direktori arvates oleks see tema jaoks igav ja koha peal seismine ja kordamine, mida talle ei ole tarvis. Kurb on ka see, et nüüd läheb ta täiesti eestikeelsesse rühma. Ja kõik teised lapsed on seal juba 3-4 aastased, aga tema saab kolmeseks alles talve lõpus. Ma kohe kardan natuke, mis sellest saama hakkab, sest kui ta isegi oskustelt on seal nende 3 aastastega samal tasemel, siis kasvu poolest on ta ikka ju imetilluke võrreldes teistega, võrreldes isegi teiste sõimekatega. Ta küll oskab enda eest seista, aga ma ei kujuta ette mida ta tegelikult tunda võib, kui pidevalt iga asja pärast oma pisikese kasvu pärast võitlema peab. Kuhu istuda, kelle mänguasjad, millisele liumäele tema tohib õues minna jne. Me oleme tihtipeale peale lasteaeda veel seal hoovis mänginud, kus on ka suuremad rühmad väljas ja ausaltöeldes, lapsed on ikka väga õelad. Isegi vanemate ja kasvatajate juuresolekul. Mammule väga meeldib teiste lastega mängida, eriti endast suurematega, aga nende reaktsiooniks on tavaliselt, et iuu mingi tita, mine sina ära siit, sa segad meid. Ma väga loodan, et Mammu ise ei saa veel aru, mida see tegelikult tähendab… sest tema läheb ikka naerdes edasi ja üritab teistega kontakti saavutada ja mängida.

15.august on siis see tõehetk, kus puhkused läbi ja uued lasteaiarühmad alustavad. Ma nii südamest loodan, et uues rühmas harjumine läheb sujuvalt ja hästi ja et kasvatajad oleks vähemalt pooltki nii heal tasemel, kui praegused.

Advertisements

One thought on “Lasteaialood

  1. Aga alati võib ju juhtuda, et paar 3-4-aastast tüdrukut ta lihtsalt endale lapsendavad (Kõndiv nuku! Nii äge!!) ja ei lase kellelgi talle liiga teha. Paraku ette ei tea.
    Kasvatajad on olulised, kas kaitsevad või lasevad lastel ise hierarhia paika panna. Kuna Mammul üks lasteaia-aasta juba seljataga, usun, et ta on aktiivne ise enda eest seisma ja eks need väikesed My’d on ka poiste jaoks natuke hirmutavad.
    Hoiame siis pöialt! 🙂 Sügisel saad ju ikkagi tagasi sõimerühma proovida lunida, kui ikka ÜLDSE ei klapi uues rühmas…

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s