Sõbrad

Mul ei ole palju sõpru. Pole kunagi olnud. Pigem on mul palju tuttavaid. Aga need sõbrad, kes mul on – on imelised! Ühed sellised olid meil just eile-täna külas.

Liisa ja Rihards

Liisat tunnen ma keskkooli ajast, ta oli mu klassiõde. Ma ei mäletagi kahjuks kuidas ja millal me täpselt suhtlema hakkasime, aga minu mäletamist mööda oleme me alati hästi läbi saanud. Ühtegi tülitsemist küll ei meenu. Me oleme mõlemad omamoodi veidrad ja seetõttu klapime hästi. Koolis käisime vahetundide ajal minu juures kohvi joomas – vahel jäime sinna ka pikemaks jutustama, ups. Iga kord kui ma taskuraha maha unustasin, siis Liisa alati laenas. Ja mina viisin alati ilusti tagasi. Liisa elas linnast väljas ja seetõttu me peale kooli väga tihti ei näinud. Küllagi jõudsin talle vist esimest korda alles peale Mammu sündi. Ja kuigi meie vahel on pikk vahemaa ja mõnikord ei räägi me tervelt kuu aega, siis iga kord taas helistades-kokku saades, on tunne, nagu kaks pusletükki oleks kokku pandud. Ta on kõige soojem, armsam ja heasüdamlikum inimene, keda ma oma elus kohanud olen. Ma võin talle alati helistada – kirjutada ja oma muresid kurta. Ma usaldan teda kinnisilmi. Ja ma olen nii tänulik, et mul on temasugune sõbranna.

Rihardsit ma tean vist isegi kauem, kui Liisat. Jah, ta on lätlane. Ma ei kujuta ette, kuidas me üksteise otsa koperdasime, aga me jutustasime vanast tihti msn-is ja rääkisime telefonis juttu. Ma olin siis ikka täitsa tatikas veel – käisin põhikoolis alles. No ja keskkooli aeg mainis ükskord Liisa, et nii tore oleks omale Tartust peika saada. Vanaema elab tal Elvas, siis oleks ka rohkem põhjust seal külas käia. Arvake ära, kus Rihards siis elas? Tartus. No ja ma nii puhtjuhuslikult andsin neile teineteise kontaktid, et Liisa on tore tüdruk ja Rihards on tore poiss ja ma olen natuke kaval kosjamoor ka ja nüüdseks on nad juba vist üle nelja aasta koos olnud 🙂

Kui sul on kaks head asja ja sa need kokku paned, siis tulemuseks on veel parem asi!

Enne uut aastat sattusimegi Liisaga jutustama, et millalgi võiks ikka kokku saada ja emb-kummale külla sõita. Kuna temal on graafikuga töö ja kõik nädalavahetused kahjuks vabad ei ole, siis see klapitamine kahjuks nii lihtne ei ole. Aga praegu oli tal puhkus ja nädalavahetus vaba ja mõtlesime, et miks mitte. Tulime ka ise siis varem maalt ära. Ja hea oli, et tulime. Vaadake, mis õues toimub. Sellise ilmaga ma küll maanteel sõita ei tahaks. Täna linnavahel sain “rattad valgeks”, aga ega see tore ei ole. Jooni pole – sõita ei näe. Tee paksult mingisugust lumeplöga täis. Õnneks on linnas kiirused väikesed vähemalt ja kõik võtsid täna vaiksemalt.

Jõudsid nad eile pärastlõunal kohale. Saatsin Andrese veel bussijaama vastu, sest õues oli ikka väga krõbedad külmakraadid. Mõtlesin enne õhtuse menüü välja ja käisin tõin vajaliku kraami poest ära. Rääkisime mõnusalt juttu, tegin neile vahukommidega kakaod. Siis hakkasime koos õhtusööki valmistama. Menüü oli tervislik. Täistera penned, kanahakkliha-kodujuustu kotletid ja kõrvale roheline salat maitsestamata jogurti kastmega. Ma tegin neid kotlette esimest korda ja ei osanud midagi oodata ega arvata, aga need maitsesid imeliselt! Kõik sõid ja kiitsid. Ja vaid kaks koostisosa. Imeline. Hiljem tegime Liisaga veel kohvi. Ma kasutan endale kohvi tegemisel väikest piimavahustit ja tegin talle ka sellise home-made latte. Talle see nii väga meeldis, et hiljem võtsime julguse kokku ja jalutasime selle krõbeda külmaga veel Prismasse, et talle ka piimavahusti osta. Me sõime tegelikult magustoiduks veidi šokolaadi ja martsipani ka… eks see jalutuskäigu mõte sealt tuli.

Ostsime veel alkoholivaba glögi ja jalutasime koju tagasi edasiseid plaane tegema. Mõtlesime alguses, kas kinno hilisõhtusele seansile või peole. Lõpuks aga tõmbasime ise ühe filmi ja vaatasime kõik koos Peeter Paani uut filmi ja nautisime glögi. Mammu tõttu poleks me kõik koos kahjuks saanud linna minna, mistõttu tundus koju jäämise variant kõige mõistlikum.

Peale südaööd saime viimaks magama ja oi kui hea uni oli. Isegi Mammu magas tavapärasest kauem. Mina suutsin end alles pool 10 püsti ajada. Käisin eile hommikul üle saja aasta bodypumpis ja mu lihased kõik nii valutasid.

Aga egas midagi, kerge hommikusöök ja asusime täitma eilset plaani – minna uisutama. Ma elan Tondiraba jäähalli kõrval ja pole seal kunagi käinud. Täna sai see viga parandatud. Sinna võtsime Mammu kaasa, aga kahjuks nii pisikesi uiske ei tehta. Algul mõtlesime, et oleme siis korda mööda temaga koos, kuniks teised uisutavad. Siis aga tahtis Mammu ka jääle. Alguses kõndis niisama meie vahel, siis hakkas jalgadega libistama. Vahepeal viskas end meelega pikali ja libises. Talle väga meeldis. Pilet tundus veidi kallis, koos uisulaenutusega 7 eurot ja ainult 50 minutit saab jääl olla. Ma isegi ei tea, kas see hakkas kehtima sellest hetkest, kui pileti ostad, või kui jääle astud. Igatahes sõitsime vapralt oma 50 minutit täis. Mul jalad nii valutasid ja tudisesid all. Õnneks ei kukkunud ühtegi korda.

Koju kõndides trotsisime külma tuult ja tuisku. Vastu lumesadu kõndida on ikka üsna ebameeldiv. Eriti kui jäine tuul põski näpistab. Aga nii tore on üle pika aja lund näha.

Kodus hakkasime lõunasööki valmistama. Meil oli maalt kaasa võetud veel jõuluroogi. Verivorsti, liha, sülti ja hapukapsast. Keetsime kartuleid ka kõrvale ning ma proovisin ise mahlapressiga mahla teha. Kokku keerasin siis porgandi-õuna-pirni-apelsini mahla ning see tuli üle ootuste hea! Kahjuks mul on selline 3/1 aparaat ja see mahlapressi osa on üsna nikats, mistõttu ma vist puhastasin ja pesin seda masinat mahla tegemise ajal vähemalt viis korda, kui mitte rohkem. Vähemalt tuli lõpptulemus hea.

Peale sööki saime Mammu lõunaunne ja hakkasime mõtlema, mis edasi teha. Andres oli väsinud ja jäi lapsega koju magama. Me aga läksime linna, et Caffeinist lattet osta ja siis edasi vanalinna jalutama minna. Mmm, ma ei tea, kes veel käinud ei ole, siis sealt saab parimat kohvi! Võtsime ühe koogitüki ka ning ka see oli imetabane. Edasi jalutasime Loitsukellerisse, kus oli nii mõnusalt maagiline. Aeg oleks nagu seisma jäänud. Ma ei tea kristallidest ja kividest suurt midagi, aga mu massöör ütles mulle, et osta see, mis sind kutsub ja mis meeldib. Ja täna ostsin ma “Kõrbeöö” kivist tehtud imeilusa käevõru. See on tumesinine nagu öine taevas ning sätendab nagu seal säraks miljon tähte. Mind üldiselt sellised asjad väga ei tõmba, aga kui ma seda kivi nägin ja siis veel avastasin, et sellest ka ehted on tehtud, ma sulasin. Võtsin prooviks ka chia seemneid, et neid homme pudru peale panna.

Edasi läksime uitama vanalinna jõuluturule. Rihards tahtis saada mingisuguseid vorste. Põdra-kobra ja ma ei tea mis lihast veel. Tükk aega otsisime taga, kus selliseid imeasju müüakse. Viimaks leidsime ikka.

Aga aeg hakkas sinnamaale jõudma, et pidin nad taas bussi peale viima. Hakkasime siis linna poole tagasi jalutama. Tahtsime Liisaga veel vetsust läbi käia ja põikasime Postimajja sisse. No ja vot see oli alles kogemus. Seal seisid kraanikausside juures kaks keskealist vene prouat. Üks seletas midagi suure hooga. Liisa siis läks vetsu, ma jäin ootama. Ja siis hakkas minu kohta seletama. Et mul on ilusad silmad ja teeme nii, et uuest aastast me loome ise oma saatuse. Et meie hinged ja energiad oleks puhtad ja ma ei tea mis juttu veel. Kui Liisa vetsust tuli, hakkas tema kohta rääkima, et küll tal on ikka ilus figuur ja et tema käib ka trennis. Ja siis, võttis see tädike kätte ja tegi oma vatipükstes keset wc põrandat spagaati! Mul on siiamaani tunne, et misasja ma pealt tunnistasin just? Kes teeb keset avaliku käimla põrandat spagaati? Küll meil Liisaga ikka juhtub, et me selliste inimeste otsa alati komistame. Pole esimene kord midagi ja kedagi veidrat kohata, kui me koos satume olema.

Nii hea oli taas oma sõpru näha, juttu rääkida, koos head sööki nautida ja elada.

Just nägin fb tsitaati, et kui sõprus peab vastu vähemalt 7 aastat – siis kestab see terve elu. Ma südamest loodan, et meie oleme sõbrad oma pika elu lõpuni ja saame veel vanaduses koos kohvitamas käia ja seikluste otsa sattuda.

Aitäh, et te meil olemas olete! ♥ ♥ ♥ ♥ ♥

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Advertisements

3 thoughts on “Sõbrad

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s