Ikka veel kodused

Eile oli Mariel (peaaegu) terve päeva nii hea laps, et ma ei jõudnud kohe ära imestada, eriti pärast seda terrorit täis nädalavahetust, mis meil siin oli. Ta ärkas hea tujuga, ei jonninud ega roninud Andresele sülle, kui ta hommikusööki valmistas, mängis ilusti oma asjadega, korjas mu palve peale klotsid tubadest kokku, et ma põrandad saaksin puhtaks teha, käisin isegi temaga õues jalutamas ja läksin suurema ringiga, et käime mänguväljakult ka läbi, aga ta jäi enne seda magama. Mis seal ikka, mängisin siis üksi jõujaamas ringi ja kiikusin seal lastega 😀

Õhtul ta veidi provotseeris mind endaga riidlema ja tegi oma terrorit. Ma üritasin ta riiete kummutit sorteerida ja korrastada, aga temal olid teised plaanid. Näiteks üritas ta mööda radiaatorit aknalauale ronida ja sealt oma voodisse hüpata. Ja siis ronis meie voodi ääre peale ja hüppas voodis ringi. Ta on korduvalt seda sama teinud ja voodist suure kaarega maha lennanud. Mu keelamised ei aita, ära tõstmine samuti mitte, nagu näha siis kukkumine ka selle tegevuse ees hirmu ei too. Nii ma siis käisingi, võtsin kummutist paar asja välja, tõstsin Mammu jälle voodist maha, tõstsin paar asja kummutisse tagasi. Mingi hetk panin ta lihtsalt kiikuma ja sorteerisin ruttu viimased asjad välja. Küll on hea, et ma olen talle riideid kasvuvaruga varunud. Pükste sahtlist sorteerisin enamus retuusid välja, sest need olid talle juba täitsa kukekad. Püksid on ametlikult nüüd kõik 80-86 suuruses – juhhei. Pluusid on seal 74-80 vahepeal. Marks&Spencerist ja Reservedist ostetud 80 suurus pluusidesse ta veel upub. Varrukad ulme pikad ja pluusid pigem tuunika eest.

Andres oli eile pikemalt tööl, nii siis saime kahekesi õhtul kaisutada. Kella 7 aeg kui uudiseid vaatama hakkasin, pugeski ta mulle juba kaissu ja natukese aja pärast avastasin, et tema juba magab. Viisin ta mingi aeg voodisse ja nautisin oma vaba õhtut, aga teadsin, et ega see vara magamaminek tegelikult head ei tähenda.

Teate, mis kell me täna ärkasime? Või noh.. Andres ärkas, mina ei funktsioneeri hommikuti. KELL 5! Ma olin küll üleval, aga ma ei saanud maast lahti lihtsalt. Kui me lapsega kahekesti oleme, siis muidugi on olukord teine ja ma suudan ka nii vara tõusta. Aga kui ma tean, et on veel keegi kes võib ennast maast lahti ajada, siis mu keha lihtsalt ei reageeri äratamisele. Nagu ausalt, mind võib voodist maha veeretada, ma magaks põrandal edasi.

Täna üritasin meeleheitlikult tal neid uneaegasid veidi nihutada, et õhtune magamaminek veidi hiljem toimuks. See kellakeeramine mõjub täiesti laastavalt. Eelmine aasta oli täpselt see sama jama. No kellele seda tarvis on. Siis kui keha ja mõistus juba harjuda jõuavad selle kellakeeramisega, keeratakse see jälle tagasi ja kõik on jälle pea peal. Mõnel ehk ei ole vahet, see tund aega ees või taga. Aga meil on vahe, kas tõusta kell kuradima viis või kell kuus. Kell viis on öö, kuus juba hommik.

Esimene uni oli tal juba 10 paiku. Normaalne eks. Kui enamus lapsed alles ärkavad, läheb minu oma juba lõunaund magama. Teise venitasin kuidagi 3-4 kanti. Õhtul läks ikka juba 8 paiku magama. Muudkui hõõrus silmi ja pani kätt vastu kõrva (imiteerib seda käed pea all liigutust – tuttu minek). Me muudkui mängisime ja ajasime teda taga ja üritasime kasvõi pool tundi seda edasi lükata. Tegime veel vanni ja kuulasime muusikat. Eks homme hommikul selgub, kas tänane töö kandis vilja või mitte.

Mõtlesin, et helistan homme hommikul lasteaeda ja uurin, kas me lõuna aeg, kui teised õues on, võime ka mängima tulla. Ma päris hommikul ei taha teda kohe viia, sest ta pole nüüd jälle harjunud ja vaevalt kasvataja viitsib ta tilkuvat nina pühkida. Nohu on tal üle nädala juba olnud, niisiis nakkav ei tohiks ta olla. Palaviku pole õnneks kordagi olnud. Siis saaks laps vähemalt värsket õhku ja veidi omavanuste seltskonnas viibida. Õues vast bakterid nii hästi ei levi, siis nad üleni oma õuekombekatesse ära isoleeritud ja väga lähikontaktis ei ole üksteisega.

Aga olgu, peaks ka magama ära minema. Kell saab kohe niipalju, et kohe on homme käes 🙂

Advertisements

2 thoughts on “Ikka veel kodused

  1. Jäin mõtlema, millised tavalised lapsed need kell 10 tõusevad. Mis vanuses?
    Aga välja mõtlesin! Meie 12-aastane on küll sellel levelil juba 😀

    Rõõmsaid hingetõmbepäevi jonnipäevade vahele 🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s