Kuidas edasi?

Tere taas üle pika aja 🙂

Eelmisel pühapäeval lükkasin siin ühe lumepalli veerema ja nüüd tuleb veidi tööd ja vaeva näha, et siis lõpptulemus ikka ootuspärane oleks. Ühesõnaga, kuna Mariel on nüüd juba 1a7k ja muudkui kasvab ja areneb ja tahaks ka rohkem omasugustega aega veeta, siis helistasin meil üle tee asuvasse lasteaeda, kus ta muidu ka järjekorras on, et kas neil ehk sõimerühmas mõni vaba koht ka alles on. Õnneks on. AGA. Liitrühmas. Mis pidi tähendama seda, et ta oleks rühmas ainuke eesti laps, kasvatajad on ka vene rahvusest. Direktor küll suure suuga rääkis, et õppetöö on neil siiski eesti keeles, aga mul on väike kahtlus hinges, et see nii ka on. Igatahes, kui me nüüd terved oleme mõlemad, siis läheme millalgi uuel nädala lasteaia ja rühmaga tutvuma. Ma väga loodan, et rühm on tore, kasvatajad on toredad, lasteaed on tore ja turvaline ja ma julgen lapse sinna südamerahuga jätta ja et ka Mammul seal vahva oleks.

Sealt edasi tulenevalt astusin ka järgmise sammu. Ma võtsin end töötuna arvele. Põhiliselt sellepärast, et saada nõu ja abi oma cv ja motivatsioonikirja kirjutamisel, sest mul endal on küll hetkel pea tühi. Mul on küll haridus, aga mul ei ole ametliku töökogemust. Ma olen koolivaheaegadel teinud küll seda, teist ja kolmandat, aga mustalt. Ja ma ei tea kas seda üldse on mõtet cv-s kajastada või mitte, sest kusagilt järgi kontrollida seda ei saa. Käisin ka üleeile esimesel nõustamisel ning minu konsultant oli õnneks väga tore ja abivalmis noor neiu. Andis mulle erinevaid näidiseid nii cv kui ka motivatsioonikirjade näol ning palus enda kirjutatud talle meilile saata, et ta siis aitab neid parandada ja täiustada. See on minu meelest väga tänuväärne tegevus. Tõesti tunnen nii, et mind tahetakse aidata. Kuna ma olen mitmes eelnevas töökohas vastu pükse saanud (öeldakse, et jaa kõik on ametlik ja hiljem alles tuleb välja, et olin hoopis mustalt tööl), tahaks et seekord kõik ametlike kanaleid pidi käiks.

Meil algselt kusjuures ei olnud sellist plaani, et laps sõime panna, aga elu teeb oma korrektuurid. Ma väga tahan tööle minna, omada oma kindlat sissetulekut, et panustada ka pere eelarvesse. Ainus võimalus, kui me kunagi oma päris kodu tahame soetada on see, et ka mina töötan. Muidu ei anta lihtsalt piisavalt laenu ja ei ole võimalik koguda sissemaksuks vajaminevat summat. Samuti ei saaks enne isegi kaaluda teise lapse saamist, sest me lihtsalt ei tuleks majanduslikult toime.

Mulle meeldib kindlustunne ja et asjad on läbi mõeldud, mitte, et ah küll kuidagi ikka saab. Aga kui ei saagi? Ma ei taha, et mu kaalukausil selline variant üldse eksisteeriks.

Igatahes, ma nüüd putitan oma cv ja motivatsioonikirja kallal, hoian pöidlaid, et ka töötukassa nõustaja mõlemad heaks kiidab ja asun siis juba tööotsimise keerukasse maailma. Ühe hea pakkumise juba leidsin, õnneks on veel veidi aega sinna kandideerida. Töö algaks ka alles 1.jaanuar, et jõuaksin ilusti veel lapse lasteaiaga ära harjutada.

Hoian iseendale pöidlaid, hoidke teie ka! 🙂

Advertisements

2 thoughts on “Kuidas edasi?

  1. Edu sulle sellel keerulisel teel! Sul on õnneks mitu suurt plussi, kõrgharidus ja autojuhiload 🙂 Ise oled ka veel lisaks hakkaja nii et küll sa saad 🙂 Kui mitte kohe, siis mõne aja pärast.

    • Suur aitäh! Ma väga loodan, et asi läheb mõnusalt oma rada pidi ja ei pea väga palju kannatama ja ootama. Kusjuures juba esimesel konsulatsioonil töötukassas, kui olin ära rääkinud oma haridustaseme ja töökogemuse küsis konsultant, et kas ma neile töötukassase ehk ei tahaks tööle minna. See tuli kui välk selgest taevast, ei osanudki kohe midagi kosta 😀

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s