Mariel on pool KAKS! :)

Mõõtmas ja kaalumas käisime juba varem, sest päris õigel päeval perearst oli puhkusel. Õige päev oli juba 25.august, aga siis mul läks arvuti katki…

Igatahes 🙂

1a20p vanune Mariel kaalus (peale sööki ja paljalt) titekaalu peal 8.91, suure kaalu peal 9.1 kg. Suur kaal valetas, kodus pole suur kaal kunagi 9-t näidanud. Peaümbermõõt on 44 cm ja pikkust 78 cm. Enamus kel lapsed saavad meenutada, kuidas nende lapsed olid sellises kaalus-mõõdus umbes poole aastasena. Jalanumber on tal äkki seal 20 kandis. Täitsa jama number, sest korralikke kummikuid ja talvesaapaid tehakse alates 22 suuruses ja ma polegi talle siiani veel sügiseks ja talveks normaalseid jalanõusid kusagilt leidnud.

Aga pisike kasv ei sega tal midagi tegemast. Kui laua või kapi pealt midagi kätte ei saa, siis tuleb sinna taburet lükata ja selle peale ronida. Lihtne! See turnimine tuli tegelikult nii äkki ja on vahepeal päris hirmuäratav. Ma otsin last taga ja kus on tema? Köögi laua peal. PÜSTI! Sööb näiteks tomatit või midagi muud, mis seal parasjagu on.

Ma ei oskagi kohe kõike kirja panna esimese hooga. Ta on muutunud selle poole aastaga ikka väga palju arukamaks ja rohkem suure lapse moodi. Juuksed juba nii pikad, et ei jõua seda tukka nii tihti lõigata, kui see kasvada jõuab. Vähemalt näeb nüüd arusaadavalt tüdruku moodi välja.

Oma mängudes kasutab ta väga palju fantaasiat. Samuti õpib väga palju nii meie kui teiste pealt ja haarab kohe lennult kaasa. Oma nukkudele pakkus ta lutti ja süüa juba 10 kuu vanuseltki tegelikult. Periooditi käib see tal siiani. Mingi hetk ta ei olnud nõus näiteks ise enne ühtegi ampsu sööma, kui seda ei olnud eelnevalt titale pakutud. See oli üks väga tüütu periood, kus paari ampsu ära söömiseks kulus pool tundi.

Jutustab ta nii oma pudikeeles kui kasutab ka täiesti selgeid sõnu. Hiljaaegu õppis ta ära sellise olulise sõna, nagu jäätis. Ta isegi teab, et see peaks kusagil külmkapis olema. Samuti teab ta, kus kapis on küpsised. Eile sai selgeks sõna pats. Kui ma neid talle 3 tk tegin ja ta neid umbes 28 korda peast ära kiskus jälle. Siis tõi mulle patskummid ja katsus juukseid ja imestas, et kuhu pats küll kadus.

Täna õhtul Andres küsis temalt, kas ta krõbinaid soovib (kamapallid jms). Aga ega paarist pallist peo sisse ei piisa. Ta jooksis kohe kõige suuremat topsikut otsima, mis mänguasjade kastist leida võis ja tuli sellega kohale.

Ka käsklustest – võta püksid jalast ära, tõsta käed üles, pane tass laua peale jne saab ta ilusti aru. Oskab iseenda peal näidata, kus on tema silmad, suu, nina, kõrvad, juuksed, käed, jalad, varbad, naba ja tissid.

Poti peal ikka veel ei käi, aga harjutame vaikselt. On kodus olles aluspesus ja pott on läheduses. Peale ärkamist teda sinna peale panna ei saa, sest kui püksid ja mähe jalast ära võtta, hakkab ta nutma ja tahab püsti tulla. Püksid jalas istub seal peal heameelega, aga siis pole sellest potitamisest väga kasu. Vähemalt umbes juba teab, mis sinna sisse tegema peaks.

Kukkus ta mul siin eile kodus nii õnnetult, et mul siiamaani kerge šokk sellest. Olime köögis ja tal juhtuski väike õnnetus, saatsin siis ruttu ruttu poti peale. Ta kohe läkski jooksuga köögist elutuppa, aga libises põrandal oleval doominoo klotsi peal ja kukkus täie pauguga selili ja lõi pea vastu metallist põrandaliistu teravat äärt ära. Õnneks verd jooksma ei hakanud, aga pikk punane kriips oli pea peal täitsa nähtaval. No nii ajuvaba ja vastik õnnetus. Topi või tõesti kiiver pähe talle, sest sellised asjad võivad juhtuda ükskõik millal ja kus ja kuidas. Ohutunnet tal nagu teatud olukordades on ja teatud olukordades jälle mitte. Ta teab, et pliidi ust, ahju ja küünalt ei tohi puutuda. See on kuum ja ai-ai. Maal olles teab, et kraavist ei tohi alla joosta, veesilma lähedale ei tohi minna, trepist üksi alla minna õues jne. Muidugi jälgime teda ikkagi koguaeg, sest mine tea, mis tal mõttesse võib tulla. Aga kodus näiteks oma turnimisega ta vist küll aru ei saa, et see õnnetult võib lõppeda. Samamoodi, kui ta ronib voodisse ja seal hüppab. Kas siis püstisest olekust istuma või otse pikali. Ei taju üldse ära, kui kaugel on voodi äär ja nii on ta mitu korda voodist maha lennanud, enne kui ma jaole olen saanud. Ja õpiks ta siis sellest – ei. Korra kukub, nutab oma nutmised ära, siis ronib uuesti voodisse hüppama. Ja kuna see võtab kõik vaid hetke, ei jõuagi alati õnnetust ära hoida. See tundub ka liiga karm variant, et ma teda üldse enam voodi peale ei lubaks minna.

Ostsin nüüd koju hunniku pliiatseid-vildikaid ja laste voolimissavi. Olen talle vaikselt ka neid tutvustanud. Pliiatsiga tõmbab paar kriipsu paberile, siis paneb pliiatsiga jooksu, sodib parketti ja kardan, et varsti lähevad seinad ka kaubaks. Voolimissavi teda ei huvitanud, kiskus selle topsist välja ja viskas maha ja mängis tühja topsikuga. Talle üleüldse pakuvad huvi erinevad totsikud ja topsikud. Mu säilituskarbid ja kausid on pidevalt köögist kadunud ja mööda korterit laiali. Vahel annan talle küpsise ja ta pudistab selle enne erinevatesse kaussidesse laiali ja alles siis hakkab sealt seda sööma. Suur kivikorjaja on ta ka. Meie õueskäigud näevadki sellised välja, et see 500 meetrit mis meil siit mänguväljakule on, seda me läbime umbes pool tundi, ämber käes, sest kõik kivid on vaja ämbrisse korjata. Vahel leiab ta mõne eriti ilus ja ümmarguse kivi, nagu eile juhtus. Siis valab ta ämbri tühjaks ja hakkab otsast peale. Eile tegi veel naljakalt sedasi, et see ilus kivi, mis ta leidis – vahepeal pani selle uuesti maha ja siis teeskles, et leidis selle uuesti, ise väga üllatunud nägu tehes.

No on ikka üks tegelane 🙂

IMG_0228

Advertisements

5 thoughts on “Mariel on pool KAKS! :)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s