Ääreni täis

Viimasel ajal närib hinge üks imelik tunne. Nagu midagi hakkab muutuma. Ma tunnen, kuidas ma olen saanud ääreni täis infot, mida ma ei vaja ning mis mind kahjustab. Kuidas mu koju on kogunenud asju, mida me ei vaja ja millest tuleks lahti saada. Kuidas mu teod ja inimesed kellega ma suhtlen peavad veidi muutuma. Ka inimsuhetel on eluring ja inimesed tulevad ja lähevad. Kahjuks või õnneks tunnen ma praegu mõngingate inimestega just nii – nad peavad minema. Kasvõi ajutiseks. Aga ma vajan neist puhkust. Aga kuna loodus tühja kohta ei salli, siis on mu ellu saabunud ka uued inimesed, kelle üle ma olen südamest õnnelik, sest iga inimene, kellega me suhtleme, annab meile midagi endast. Kas siis  oma sõpruse, elutarkust või midagi kolmandat.

Ma vajan väga ühte vaba päeva, täiesti kohustustevaba päeva. Kus ei oleks kalendrisse märgitud hambaarsti külastust või kellegi külla saabumist. Kus mu kanda ei oleks kohustused toidu ja tubade korrashoiu eest hoolitseda. Kus ma saaks istuda rahulikult, kuulata vana head muusikat, nautida tassikest teed ja mõelda omi mõtteid. Ma vahel täitsa igatsen üksi olemist. Mul oli Pärnus elades oma väike tuba, mis oli kolm aastat justkui mu kindlus. Ma võisin seal vahel kell 3 öösel lihtsalt vaikselt üleval istuda ja uurida, mis mu sahtlitesse on kogunenud. Või vaatasin vaikselt filmi ja lugesin. Või lihtsalt mõtlesingi omi mõtteid. Aga praegu ma seda millegipärast enam teinud ei ole või teha ei saa. Või lihtsalt enam ei oskagi.

Ma nüüd üritan vaikselt kõike korrastada. Omi asju ja omi mõtteid ja suhteid. Eile sorteerisin suurest garderoobikapist suure suure hunniku asju välja, mille ma lihtsalt ära annan. Üks naine sai uute kõrvarõngaste omanikuks ja teine pidi tulema oma isa autotöökotta mu vanu voodipesusid autokaltsuks viima. Pean veel leidma kellegi, kellele kastitäis kodus kasutamiseks sobivaid Mammu riideid ära anda ja ka ehteid ja muid jubinaid on veel alles. Ja sorteerida ja ära anda on veelgi asju. Ja kui ma algul ihnelt mõtlesin, et küll oleks ka midagi tore vastu saada, siis tegelikult ma ei taha midagi. Ja kui inimene küsiski, et kas ma midagi vastu soovin, siis ütlesingi kohe ei. Mul on hea meel, kui keegi neist asjadest rõõmu saab ja sellest ju piisab.

Ma tahan teha omale nimekirjad asjadest, mis ma tahan, et lähima aja jooksul tehtud saavad. Sinna kuulub näiteks oma käsitöökraami kummuti ära sorteerimine, riidekapi sorteerimine, kuivainetekapi korrastamine ja üle üldse palju sorteermist ja koristamist. Sest ma tunnen, et oma ümbrust korrastades saan ma ka oma mõtteid korrastada.

Loodan, et varsti on veidi selgem olla jälle 🙂

Advertisements

5 thoughts on “Ääreni täis

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s