Potitreening

Kui ma juba kirjutanud ei ole, siis ma olen väga laisk. Ma ausalt ei viitsi tegeleda mingitsorti võõrutamistega, nagu näha – püsivus ei ole minu just kõige tugevam külg.

See oli nii rinnast võõrutamisega, kui ka praegu luti ja mähkmevabaks saamisega. Rinnaga ikka üritasin, et vot, üks öö enam ei anna ja kõik. Aga kui Mammu voodi poolt juba kisakoor peale hakkas, siis ma andsin kohe alla. Ma tahtsin magada! Ja nii ta läks. Varsti ta enam ise öösel süüa ei tahtnud ja siis ei tahtnud päeval ka ja lõpuks kui pakkusin, raputas pead ja tegi mkmm ja pani ajama. Vot nii valutult läkski.

Lutti ma ei ole talle kordagi keelanud. Ilma on ta sellest korraks olnud vaid siis, kui kõik kolm tükki on korteri peale nii ära kadunud, et mitte mingi imeväega neid õigel hetkel üles ei leia. Aga lõpuks on neist üks ikka suure otsimise peale välja tulnud. Kuna ta pole 24/7 lutt suus ja kasutab seda vaid magamajäämisel, siis ma üldse ei muretse ega põe, et peaks nüüd meeleheitlikult teda võõrutama hakkama sellest. Jumal, kui tal on parem nii magama jääda, las ta lutsutab seda. Eluks ajaks ta seda ikka imema ei jää.

Ja nüüd potitamisega on nii, et kui Mammu oli ehk 7-8 kuu vanune, siis ostsime talle koju poti. Paar korda üritasime teda sinna istuma panna – talle ei meeldinud. Ega siis midagi. Kui ei meeldi, mina sundima ei hakanud. Pott seisis meil mingi aeg ta mängunurgas, siis köögis ja nüüd vetsus. Ta tutvub sellega ise, istub vahel peale. Nüüd kus see meil vetsus on, siis tuleb ta sinna minuga iga kord kaasa, istub oma potile, teeb pss pss ja itsitab. Ehk ta jagab juba väga hästi ära mis asi see on ja mis seal tegema peaks. Aga ta lihtsalt ei tee seda. Kui ma ta paljaks võtan, siis ta istubki korraks seal ära ja kõik. Häda pole sinna veel kordagi teinud. Aga ma ei muretse. See, et ta juba ise sinna vabatahtlikult istub ja umbes ära jagab, mis seal tehakse, on minu arvates juba pool võitu. Nagu Kätlin eile ütleski, ta on mul nii pisike, et pole imelik vaadata ka, et oh suur laps ja ikka mähkmetes. Kasvu poolest on ta teiste meelest alles beebi 🙂

Ehk ma ootan ja loodan ja lasen tal ise otsustada, et millal ta hakkab sinna potti tegema seda, mis sinna tehakse. Minul pole kiiret. Võin neid mähkmeid ka osta ja vahetada – saame hakkama. Ehk on nii praegu isegi lihtsam, sest ma tean, et potitreeninuga on ka see jama, et kui lapse viimaks sinna istuma saad, siis võib tal tulla sadaüks tuju ja streiki, miks ta enam sinna istuda ei taha, või ta on nõus käima ainult ühe konkreetse poti peal ja siis peab hakkama seda igale poole kaasa vedama. Jällegi – ma liiga laisk sellise jama jaoks.

Kunagi mul memm rääkis, et kui nad sõja aeg metsa pagesid, siis seal mu vanaema ei olnud nõus enam potil käima (pigem maasse kaevatud auku häda tegema). Ja kui koju tagasi said minna, siis enam ei julgenudki. Ja neil läks niiiiiii kaua aega, et lõpuks uuesti laps sellega ära harjutada.

Mina ei viitsi hakata tegema oma plaane, kasvõi poes käimiseks, selle järgi, et millal ta nüüd selle häda sinna potti küll ära teeb, et saaks kodust minekut teha. Elus on sada muud asja teha, kui lapse kakat oodata. Vähemalt minu arvates.

Väga vinge, kui osad viitsivadki juba imikut potitama hakata. Aga niipalju kui ma kuulnud olen, siis ka sellel on tagasilöögid ja siis ma mõtlengi, et milleks? Milleks teha oma elu keerulisemaks. Mina ei viitsi 😀

Minule on oluline heatujuline laps, kes tunneb elust ja elamisest rõõmu, mitte ei ela sõjaväe graafiku ja reeglite järgi. Kuniks ei mängita lapse eluga (need kuradi tummi keetjad ja imikutele viinerite söötjad!) on mul ükskõik, kuidas keegi oma last kasvatab. Iga üks valibki endale ja lapsele sobivaima ja mugavaima variandi.

Ehk kes lootis siit leida häid nippe, kuidas laps paari päevaga mähkmevabaks saada, siis neid siit kahjuks ei leia, sest meie pere jaoks ei ole see hetkel number 1. Lapsed ei jää eluks ajaks mähkmetesse. Mida rohkem neid oma tegevustesse kaasata (endaga vetsu kaasa võtta, või mis võtta, nad tulevad ise :D), siis seda kiiremini õpivad ja arenevad ka nemad. Lapsed õpivad kõige paremini teisi matkides. Mitte range võõrutusprotsessi käigus.

Mammu võtab vahel isegi oma nuku vetsu kaasa ja paneb ka teda potile. Minu jaoks näitab see, et ma olen õigel teel 🙂

Advertisements

14 thoughts on “Potitreening

  1. Olen Sinuga potitamise suhtes sama meelt.
    Ma lihtsalt ei viiiitsi sellega algust teha, püsivus pole mu kõige parem külg. Kuigi rinnast võõrutamise pean siiski ette võtma, vaja antibiootikumiravi läbi teha, olen seda juba aastakese edasi lükanud :p

  2. Tõsine respect nende suhtes, kes viitsivad juba imikuid potikohal hoida 😀
    Me katsetasime potitreeninguga kui kutt oli ka umbes 7-8 kuune ja algus läks tegelikult täitsa hästi. Mingil hetkel aga tekkis kutil potistreik ja kõik. Eks siis sealt edasi aegajalt ikka üritasin teda potile panna, aga sealt tuli ainult kisa ja nuttu. Nüüdseks on kutt 2a 8k ja alles nüüd tundub, et ta on alles valmis lõpuks vist mähkmetega hüvasti jätma. Igatahes ööd on kuivad ja rohkem pissit jõuab potti kui pükstesse 😀 Õnneks siin UK’s keegi sellele viltu ei vaata, et nii vana laps veel mähkmetes ringi laseb, aga eelmisel suvel Eestis mu endised töökaaslased pööritasid silmi, kui kuulsid, et mu tollal 1a 9k laps ei käi potil 😛

    • Ma nii ootan, et ilmad suviselt soojaks läheks, siis viiks lapse maale vanaema juurde ja laseks tal palja peega ajas ringi joosta, paneks kuhugi aianurka poti ka, et kuna ta juba teab, et sinna peab istuma ja kui mähet ka pole, siis ehk jagab ära süsteemi 😀
      Ma selle kisa ja nutu pärast teda sinna toppima ei hakanudki, sest see lükkab ainult edasi seda protsessi. Tahab käib, tahab ei käi. Igavesti ta ju mähmetesse ei jää.
      Eestis ongi üldse kõik nii kritiseerivad. Vahet ei ole mis sa teed ja kuidas sa teed, ikka teed valesti ja halvasti kellegi meelest.

    • Minu laps sai 2a 11k mähkmevabaks. Pööritati silmi ja visati kommentaare. Lõpuks ma hakkasin juba nähvama, et tulgu pangu targutamise asemel mu laps potil käima siis. Saabus vaikus 😀 Minu laps ei olnud lihtsalt valmis. Ma lugesin raamatuid, proovisin igasuguseid nippe, trikke, meelitamist-keelitamist. Midagi! Ja siis lihtsalt otsustasime, et aitab, mitte üks mähe enam. Laps oli üleöö mähkmevaba. Õnnetusi juhtus ja juhtub senimaani, aga loeb see, et ta pole enam mähkmetes 🙂

      Poisiga ka venitan ja venitan. Temaga ses mõttes kergem, et saab aru, mis potil tegema peab ja suur õde ees, keda igal võimalikul moel ahvitakse.

  3. S. pigem mängib potiga. Nüüd juulikuust läheb lastehoidu, siis seal lubati kõik võõrutused ja treeningud ära teha, ise peame ainult koostööd tegema 🙂

  4. S. pigem mängib potiga, aga vähemalt ei karda. Uues lastehoius lubati kõik võõrutused ja treeningud ära teha, kui kodused on nõus koostööd tegema 🙂 Niiet saame rahulikumalt hingata, vast seltskonnas läheb see harjumine kiiremini ja paremini 🙂

    • Ma mõlgutan ka mõtteid laps sügisest päevaks-kaheks paariks tunniks hoidu sotsialiseeruma ja õppima viia. Nii tore ju, kui keegi teine raske töö minu eest ära teeks 😀

      • Meil lasteaias öeldi, et nad panevad teda potile, aga mähet enne ära ei jäeta, kui kodus seda juba tehtud on 😀

      • Me oleme hoidudega väga rahul. Hetkel on meil küll 2 lapsehoidjat, aga nad peavad järgima üsna rangelt lastehoiu päevakava. Lapse pealt on siiski näha, et suhtlemist oma eakaaslastega ka vaja. Koormusest, siis S.-il oli/on täiskoormus. Esiteks on selline vajadus ja teiseks, kui poisd üle kahe päeva kodus on, siis röögib ja tahab mängima. Õnneks lapsehoidjad praegu jaksavad talle seda vaheldust pakkuda ja minuga 3-4päeva järjest ikka ei ole 🙂

  5. Ma alustasin siis, kui laps oli vist 1 a 2 kuud. Ei mäleta täpselt. Tead, kui see potitamine vähegi toimima hakkab, on sellest NII PALJU positiivseid emotsioone.
    Nüüd on laps 1a 5k. Õue minnes enamasti ikka mähkmega, magades ka. Pärast õueskäiku ja lõunaund on mähe enamasti tühi, aga hommikuti ikka täis. Aga päeva ajal kodus olles juhtub õnnetusi ikka harva. Ja laps oskab lausa ise potile küsida.
    Ah, ja proovi seda suure poti peale käivat lasteraami ka, minu lapsele meeldis just see rohkem. Algusest peale.

    • Mul on ta nii pisike, et me pidime isegi söögitooli välja vahetama, et ta sinna ära ei upuks. Selle suure poti peale käiv raam on veel liiga suur. Ta on mul siiamaani ju turvahällis ja seal ruumi mõnuga 😀

  6. Peale sellele, et ta sul näeb nii pisike välja, siis ta tegelikult ongi veel ju niii väike, alles ju sai aastaseks.

    • Seda küll, aga kuna praegu ongi moes juba imikuid, kes peadki veel ei hoia potitada ja nood on juba aastaselt mähkmevabad, siis mulle endale on jäänud mulje, et 1+a vanusel lapsel mähkmed, rind ja lutt on kuidagi tabu.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s