Teine laps

Tahest tahtmata, tabab vist kõiki neid mõte, kellel üks laps juba on, et millal tuleb teine? Mis siis saab, kui tuleb, kas tuleb, millal tuleb ja nii edasi?

Ma väga ootasin oma esimest last, ma väga tahtsin rase olla, emaks saada. Ma ei mõlenud selle peale, kui raske see tegelikult saab olema. Ja kui kulukas. Ma tean, et raha ei ole kunagi piisavalt palju ja alati on võimalik valida odavam variant, mida ma üritangi teha, kuid siiski. Need summad, mis kuluvad lapse kasvatamiseks. Meeletud.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. Tahtsin rääkida oma mõtetest, miks ma ei tahaks veel teist last saada. Miks minu jaoks ei ole veel õige aeg.

Põhjus number üks – väga isekas kusjuures – on minu keha. Esimene rasedus hävitas mu keha, jättis selle täis koledaid venitusarme, rippuva kõhu, meeletu kaalutõusu ja hunnik tervisehädasid ja ma ei ole siiamaani, rohkem kui aasta hiljem, suutnud sellega täielikult leppida. Ma näen ropult vaeva, ma võin ju üleliigsetest kilodest lahti saada ja riietes enam-vähem välja näha, aga kui ma vaatan end alasti peeglist… Ma ei meeldi endale. Ma tahan enne teise lapse saamist saavutada oma elu tippvormi ja ma tahan seda nautida! Ma tahan olla vormis ja nii “ilus” kui oma armide ja rippkõhu juures võimalik on olla. Ma tahan elada mõnda aega ka iseendale. Muidugi on lapsel ja mehel mu elus kõige suurem osa, aga ma ei taha ka end kõrvale jätta.

Põhjus number kaks – meil ei ole oma kodu. Ma tahan, et mu laps (ed) kasvaksid oma kodus, et neil oleks olemas oma tuba. Koht kuhu alati tulla ja mis on alati olemas, mitte nagu praegu üürikorter, kus täna oleme, homme äkki ei ole. Aga selleks, et saada oma kodu, on vaja leida minul enne töö, perekonna eelarvesse panustada, end veel harida, raha koguda, palju palju raha koguda. Meile kahjuks keegi niisama ühtegi elamispinda pole andnud või kinkinud, peame ise hakkama saama. Aga üürikodu nõuab väga suure osa meie sissetulekust, mistõttu hetkel raha kogumine edeneb väga aegalses tempos.

Põhjus number kolm – tuli välja ka eelmises põhjuses. Ma pean leidma töö, ma pean käima tööl. Mul on vaja saada töökogemust ja erialane töökoht, et ma saaks minna edasi magistrisse õppima. Selleks ma pean aga ootama, et laps on lasteaiaküps ja see lasteaiakoht ka olemas oleks tal. Hoidu ma teda tõenäoliselt nooremana ei pane, sest ma ei tunne, et ta oleks selleks valmis, terveks nädalaks ma teda sinna niikuinii jätta ei saa, poole kohaga ma erialast tööd ei leia ja ma ei näe mõtet kusagil sandikopikate eest rabeleda, et seda hoidu kinni maksta. Sama hästi võin ma temaga ise ka kodus olla.

Põhjus number neli – tissitamine ja mähkmed. Esimesest saime alles hiljuti lahti, teistest pole veel lahti saanud. Ma ei kujuta ette, et ma peaks seda veel topelt tegema. Pole mõtet hakata ka ajama, et mu oma mure, et laps potil ei käi. Ma tutvustan talle seda igapäevaselt, aga ma ei suru mitte midagi peale. Ta hakkab seal käima siis, kui ta selleks valmis on. Täpselt samamoodi nagu ta lõpetas ISE rinnaga toitmise ära. Samamoodi lasen ma tal ISE lutist loobuda.

Põhjus number viis – ma ei arva, et väikse vanusevahega lastel on hea koos kasvada. Eriti kinnitas seda arvamust mu sõbranna näide, et kujutage nüüd ette, et teie mees toob koju teise naise ja sina pead seda lihtsalt aksepteerima. Tekivad tema asjad, tema saab enamus tähelepanust, temaga tegeletakse palju rohkem, sest tema on uus. Ei tekita ju head tunnet? Aga nii peab tundma väike laps. Ja mina ei taha, et minu laps nii tunneks. Ma parem ootan, kui ta on suurem ja asjalikum ja ma saan teda kaasata, mitte kõrvale heita, et väiksemaga tegeleda. Praegu ei jaga Mammu mitte midagi beebidest. Kui ühel külas käisime, üritas ta beebit võrevoodi vahedest puldiga taguda. Ma ei taha oma hinge peale midagi sellist, et suurema väikse lapse tõttu juhtub pisemaga mingi jube õnnetus ja ainus mille süüks seda saaks ajada on, et juhtus. Ma olen ka siiski vaid lihtne inimene ja minu reaktsioonikiirus on piiratud võimega, ma ei suuda iga sekund igas vajalikus kohas kohal olla ja õnnetuse juhtumiseks piisabki ju vaid sekundiks. Kui palju olete lugenud fataalse lõpuga õnnetustest, mis algavad nii, et ma vaatasin ainult korraks mujale? Liiga palju, vähemalt mina. Ning samuti mul on mitmeid tuttavaid, kes on kasvanud üles väikse vanusevahega ja pole seda teps mitte nautinud.

Põhjus number kuus – eriti ajuvaba põhjus. Ma ei tahaks endale poega. Vähemalt nii mõtlen ma praegu. Ma lihtsalt tunnen, kuidas ma ei oskaks poissi kasvatada. Eestis on 11500 meest vanuses 30+ kes elavad ikka veel koos oma emaga. Ma ei salli nannipunne ja ma ei tahaks ise ühtegi sellist üles kasvatada. Aga nähes oma tuttavate, perekonna ja sugulaste pealt, siis poisse hoitakse rohkem, nende eest tehakse tihti kõik asjad ära, sest noh, ta on ju mees! Naised (tüdrukud) peavad palju kiiremini iseseisvaks saama ja ise hakkama saama, sest nad on ju naised. Nõrgem sugu, nad peavad enda eest võitlema. Mehed lihtsalt on mehed. Pealgi mul on lademetes Mammu üliarmsaid titeriideid alles, mida ma loodan veel kunagi kasutada.

Põhjus number seitse – las ma kasvatan oma esimese lapse algul suureks. Ma üldse ei imesta, kui me oleme üks neist peredest, kus teine laps saabub alles siis, kui esimene juba põhikoolis-keskkoolis on. Kui saabub. Me ei ole endale teinud viisaastakuplaani, et vot no selleks ajaks peab kindlasti olema olemas teine laps. Lapsed ei ole asjad, mida soovi korra poest osta. Esimest ootasime üle aasta. Ehk pärast kõiki mu tervisehädasid teist ei saabugi, ega kunagi ei tea. Ja ma ei tahaks tunda jälle seda lootusetut tunnet, et nii nii ootan ja tulemust ikkagi ei ole. Mul on väga kahju neist paaridest, kes nii väga soovivad last ja peavad selleks tulest ja veest läbi käima ja siis mingisugustel tatikatel koolipeol “juhtub” ja tuleb neid kui Vändrast saelaudu. See pole üldse välistatud, et ma oma tervisega pole üldse võimeline isegi teist last kandma. Esimesega oli pool rasedust nagu lust ja lillepidu, teine pool – ma ei taha meenutada. Vabatahtlikult midagi sellist enam ausaltöeldes läbi ei elaks. Tore, et teistel on elu lill ja ühtegi vaevust pole, kõigil nii hästi kahjuks ei lähe. Samamoodi ei tea me siiamaani midagi sellest, mis tähendab terve öö järjest magada.

Vot, niipalju siis sellest. Ei tasu kellelgi midagi jälle südamesse võtta, igal ühel on oma elu, omad valikud ja omad otsused. Need siin on minu mõtted ja valikud, mina ei suru neid kellelegi teisele peale. Panin lihtsalt enda tarbeks kirja asjad, mis mu mõttes on väga väga pikalt juba auku närinud.

Võibolla ehk ongi meie perekonnas lihtsalt sellised “kunstiinimese” hingega inimesed. Ma mäletan, et ega ma ausaltöeldes 7 aastaselt ka just eriti sillas ei olnud, et ma venna saan. Minu lapsepõlv sai sellega läbi. Ma ei taha kunagi Mammut sundida, et ei sa ei saa teha seda, teist ja kolmandat, sest sa PEAD oma õde/venda valvama, sest sa oled suur õde! Võibolla keegi on tulevikus sellise kogemuse eest väga tänulikud, mina võtsin seda küll kui vastikut kohustust ja minu suhet oma vennaga see küll kuidagi ei tugevdanud. Pigem just see, kui ma kolisin Pärnu ja läksin keskkooli ja me harva nägime, hakkasin teda palju rohkem väärtustama ja hindama ja olen ääretult tänulik, et ta mul olemas on. Aga ausalt, ainus põhjus, miks me nii hästi läbi saame, ongi see, et me nii harva näeme.

Kõik ei ole loodud pesakonnas kasvama. Ma tunnen, et minu laps on selles suhtes minuga ühte moodi. See ei teeks tema arengule head, kui ma peaks oma tähelepanu mitme tegelase vahel jagama. Me oleme oma moodi, tema on omamoodi ja ma väga loodan, et ma oma sõnu sööma ei pea, sest ma ei tea, kas ma oleks suuteline aborti tegema, kui midagi peaks läbi x juhuse mingit moodi juhtuma. Aga hetkel ma tunnen küll, et me keegi ei ole veel teise lapse jaoks valmis ja nii on kõige parem, kui teda lähimate aastate jooksul meie perre ei saabu. Naudin niikaua sõbrannade beebisid ja üritan enda rüblikust enne inimese valmis kasvatada 🙂

Advertisements

10 thoughts on “Teine laps

  1. Ma olen sinuga täpselt sama meelt – ei tahaks hetkel veel teist last saada. Põhjused on sama moodi seinast seina, küll isiklikel põhjustel kui ka majanduslikku poolt vaadates. Tahangi olla isekas ja natukene nüüd endale lisaaega juurde saada, ka tööle minna. Meil pole veel endalgi magamistuba valmis, kus ma selle teise lapse üldse paneksingi 😀

    • Ma usun ka, et vahel võib veidi isekas ka olla, et muud asjad peres tasakaalus oleks. Kuigi moodsel ajal ei ole naine enam sünnitusmasin, nagu vanasti, siis millegipärast ma tunnen nii mõnigi kord ikka survet, et üks laps ju on, et ikka vaja teha teine ja kolmas jne aga keegi ei mõtle, et kõigile see varianti ei sobi ja pole ehk üldse võimalikki. Eks me ole ka kodus sellest rääkinud ja arutanud ja kuna ümberringi paljud tuttavad jälle lapseootel ja siis vahel ikka tuleb beebiigatsus peale. Üritasingi end tühjaks kirjutades maa peale tagasi tuua, et ei, veel ei ole siiski õige aeg 🙂

      • Ega tegelt sama siin, just nende teiste beebisid vaadates 😀 Kui aga ühe sülle saan, tahab mu 1.4 aastane ka sülle ning siis mõistan, et ei-ei, vara veel kahe lapsega tegelemiseks.
        Enda tuttavatele tegin selgeks, et pole mõtet pärida teise lapse kohta enne kui nad pulmakutset pole saanud.

      • Siis valmistu nendeks küsimusteks, et noh, mis tunne siis on abielus olla 😀
        Ma üle kahe aasta abielus olnud ja seda küsitakse vahel siiani 😀

  2. Mina olen teise ootel, pean blogi ka sellest . Vanusevahe tuleb 1 a ja 9 k , alguses tundus ka kogu see idee hullumeelsena aga nüüd ei jõua ära juba oodata seda suurt elu muutust 🙂

    • Olen lugenud 🙂 Sa oled nii imepisikene ka, et see mure, mis mind juba ligi 10 aastat kimbutanud on ja rasedusega vaid hullemaks läks, sind õnneks ei puuduta. Ma ei taha jälle raseduse lõpus mõelda lapsest kui asjast, kes mu keha hävitab ja rikub. Seetõttu pean enne selle probleemiga tegelema, enne kui perelisa peale mõtlema saan hakata 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s