10.mai EMADEPÄEV, juba teine :)

Ma jätan selle postituse lahtiseks. Teiste kohta, kes soovib parooli, siis tarvis ainult küsida (kadi.uustal@gmail.com). Ei käsi selle jaoks sada imetrikki teha, annan lahkelt, lihtsalt tahan teada ja näha, kellele 🙂

Üleüldse mul iga päev käib mitu mõtet läbi, et kas on vaja üldse parooli panna, äkki panen üldse blogi kinni, kes ikka lugeda viitsib, või siis hakkan rohkem reklaami tegema, et lugejaid juurde saada, aga siis mõtlen jälle, et milleks. Nii et ma ise ka ei tea praegu mis ma teen. Kirjutan seda mis parasjagu mõttes on.

Tänane päev oli üsna kaootiline. Meil ei olnud mingisugust plaani, mis peale hakata. Alguses oli mõttes, et võiks ehk loomaaeda ja kohvikusse minna, kuid siis mõtlesime, et täna on ju kõik seal, kas on mõtet trügima minna. Jätsime plaani lahtiseks.

Andres oli hommikusöögiks tomatiga omletti teinud. Sõime seda, jagasin oma tükki jälle lapsega ja jõin tassi kohvi. Siis läks juba Mammu magama, sest ta oli ikka tükk aega enne mind ärganud. Ma kasutasin võimalus ja käisin pesus, Andres vaatas samal ajal Prillitoosi 😀 Ja kuna terve televisoon ja internett oli täis emadepäeva teemalisi saateid, laule, luuletusi jms, siis läks tal ka meel härdaks ja mõtles, et võiksime ikkagi maale sõita. Me rääkisime sellest eile ka, kusjuures mina tegin selle ettepaneku ja siis tegi tema selle maha. Hakkasin siis kiiremini liigutama end, nägu pähe, juukseid kuivaks, viskasime kilekotti lapsele mõned riided ja söögikraami, panime magava lapse turvahälli ja läksimegi. Täpselt sama äkki, kui see mõte tuli. Mammu ärkas küll kahjuks enne sõitma hakkamist juba üles, aga ta õnneks oli rõõmus ja tubli, sain rahus sõita. Emadepäeva puhul käisime Viitnal Arturis söömas – polnudki seal peale tulekahjut käinud ja koht oli väga ilusaks ja suuremaks tehtud. Toit oli nagu alati suurepärane. Ma tellisin Armeenia salati, Andres šašlõki ja Mammule võtsime kartulikotletid. Ma täna olen magusate jookidega patustanud. Tellisin endale fanta ja lapsele limpa maasika kõrrejoogi, mille ma lõpuks ise enamuses ära jõin. Fanta oli õnneks väike pudel ja mehega kahe peale. Ega ma suurt süüa ei jaksanudki. Ühe ja poole kartulikotletis ja paar ampsu salatit, ülejäänud lasin kaasa pakkida.

Siis vurasime edasi Rakvere poole. Pidime Põhjakeskusest läbi hüppama, et lapsele jalanõud osta – suure kiiruga tuli ta ainult sukapüksid jalas kaasa 😀 Ja muidugi lilled ja kommikarbid emadele. Ma ei tea, kas kommikarbid on kogu aeg nii kallid olnud või ainult täna? Visuaalselt üks silmailu pakkunud karp maksis ligi 30 eurot. Nagu, wow. Kullast kommid? Endale ei raatsinudki võtta. Võtsin ühe soodukaga suure Milka küpsistega šokolaadi ja sõin sealt 2 rida ja ülejäänud jätsin vanaema juurde, et rohkem pole kiusatust mugida. Ma tean, et kui ma selle linna kaasa oleks võtnud, siis see oleks mul juba otsas. Kaval, mis 🙂

Kolmas peatus oli Viru-Nigulas surnuaias. Andres tahtis ema hauale lilli viia, aga keegi oli vaasid tuuri pannud, ja ta ei saanudki. Käisime sealt siis hoopis tagasitulles läbi.

Ma olin teatanud ainult oma vennale, et me tuleme ja käskinud seda saladuses öelda. Kui suureks läksid isa silmad kui ta nägi meie autot hoovi keeramas. Ema õnneks ei kuulnud ega näinud midagi, sain lillede ja kommikarbiga tuppa hiilida 🙂

Ema siis haaras oma emale tehtud koogi ja käisime üle tee, õnnitlesime vanaema ka Emadepäeva puhul. Kõik olid väga üllatunud ja rõõmsad ja eks kõige parem kingitus emadele ongi see, et kõik nende lapsed on kodus. Meil oli väga tore päev, grillisime perega, rääkisime juttu, laps sai värskes õhus magada.

Ma sain suitsukala süüa! ja coca-colat ja mõnusat värsketest ubadest jahvatatud kohvi ja pealinna kooki ja 2 pralinee kommi ka. Liha ja vorstikesi ma ei puutunud, pärast seda oleks olnud mega raske olla. Aga kala, mmmmm, kahju, et seda nii harva saab.

Enne koduteele asumist käisime ka Andrese kasuema juurest läbi, õnnitlesime ka teda ja viisime lilled. Kauaks ei saanud jääda, sest Mammul tuli uneaeg peale. Ta põhimõtteliselt jäigi kohe autos magama, kui sõitma hakkasime. Võtsin talle tema tekikese kaasa ja uni oli nii hea, et tõstsin ta kodus voodisse ja ta isegi ei ärganud. Ma tegin endale tassi rohelist teed ja sõin veel väikse kausi frikadelli suppi ja ühe viilu seemneleiba margariiniga. Supp sai seekord kuidagi mage, ei tea kas homme pool kuubikut puljongit juurde lisada oleks juba hilja? Ei tahaks ära ka rikkuda tervet potitäit toitu.

Kuna täna sai terve päeva istuvas asendis veedetud, siis homme on kindlasti trennipäev. Teisipäeva hommikul sõidan Pärnu ja järgmine tõsine trennipäev saab olla alles reedel, sest kolmapäev ma jõuan tõenäoliselt üsna hilja ja neljapäev läheb A ujuma, ehk ei saa kindel olla, kas ma jõuaks midagi teha või mitte. Loodan, et ilmad nüüd ilusad, et saab vähemalt jalutadagi.

Aga praeguseks kõik, ma nii nii unine, et ma jään siin samas diivanil vist magma juba 🙂

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s