1. MAI

Ja käes. See on peamiselt halapostitus sellest, kuidas ma iga kord ära tahaks surra, kui mul päevad hakkavad. Kelle jaoks rõve teema ja ei oska end selliste valudega kuidagi seostada, ärge lugege.

Ma tulin eile peolt väga vara koju. No ei olnud seda õiget tunnet, jalad valutasid, sees keeras, tahtsin koju voodisse. Kodus tuli välja, et Mammu oli pea 2 tundi läbi une jälle röökinud ja kui ma jõudsin, siis istus niisama üleval, õnneks juba ärkvel, sai aru kes on kes. Tegelesin siis temaga, andsin talle veel süüa, samal ajal üritasin veidi kasulik ka olla ja tubadest asjad kokku kraamida, mis enne laiali jäid. Jõin sidrunivett ja sõin kaks ampsu salatit, sest sees vaikselt keeras juba. Aga ei, mitte joogist. Hommikul oli hea, et ma vetsu jõudsin. Mul oleks nagu nurisünnitus olnud. Ma ei hakka vist parem detailidesse laskuma. Igatahes, minu tänane menüü saab olema selline, et hommikusöögiks 2 ibuprofeeni, lõunaks 3 ja õhtuks tõenäoliselt 4. Sest muidu ma käin terve päeva kõveras, püsti ajada end ei suuda, kõndida eriti ei suuda, mõelda ei suuda, sest valud on nii suured. Ma saan iga kuu meenutada, kui rõvedad olid sünnitusvalud. Keegi arstidest ei tea, miks mul nad nii valulikud on. Enne rasedust käisin tihti peale istusin oma valudega emos tilguti all, sest ükski inimesele tuntud ja kättesaadav valuvaigisti mind ei aidanud. Naljatati, et siin aitab ainult sünnitus. No aitas nii palju, et 9+6 kuud päevi ei olnud, kui uuesti hakkasid, siis tundus, et tõesti on asi paranenud, enam ei ole nii valus, aga mida kuu edasi, seda rohkem ma sain jälle pettuda. Ja nüüd jälle, ma tahaks minna haiglasse, saada kanged rohud peale ja lihtsalt olla, sest ma vajan rahu ja vaikust, aga andke andeks, kodus kus on 1+ vanuses laps, seda ei leia.

Käisin nalja pärast kaalul: 74.6. Vot nii paistes ma olengi. Kõhust kui praegu pilti teeks, siis saaks kõikjalt õnnitlusi titeuudiste pärast, sest ma olen paistes nagu kerakala jälle. Ma tunnen, kuidas isegi mu silmamunad on punnis ja paistes. No ausalt, eluisu läheb ära kohe ja masendav, et ma pean seda nüüd viis päeva jutti kannatama. Kõik kannatab selle all. Hea, et kooliasjadega valmis sain, muidu ma oleks sinna valuvaigistiuimas ma ei tea mida kokku kirjutanud.

Üritan korralikult ja tervislikult süüa ja palju vett juua. Muidu on ikka nii, et päevade aeg ahmiks endale sada kilo šokolaadi sisse. Õnneks mul on nii sitt olla, et ma ei taha mõelda ka söögist.

Vägistasin endale veidi putru (neljaviljahelbed, kreeka pähklid, kiivi, kookoshelbed, kaneel) sisse ja pool tassi kohvi. Nüüd on nii paha olla, et ma vaikselt suren jälle seest.

Küll on tore olla naine.

Õhtul täiendan veel seda siin. Me hakkame nüüd asju pakkima ja sõidame maale, kus ma sellises olekus kohe “eriti kasulik” saan olla.

Kirjutan siis tagantjärgi, kui “tervislik” ma ikka olin. Kui olime sõitma hakanud, hakkas mul autos paha, kõht oli tühi ja mis sellises olukorras aitab? Burgeeeeeer. Hesburger jäi meile tee peale ja kallis kaasa käis ja tõi mulle ühe kebabiburgeri eine. Kahetsesin kohe, kui olin oma paki kätte saanud. Suhkruvabas cocacolas oli tunda rõvedat suhkru maitset, friikartulid maitsesid nagu ma ei tea mis asjad ja burger ise. mjah, ma ei suutnud õnneks kõike isegi ära süüa.

Vähemalt tänu superkaloririkkale lõunale sõin ma järgmisena alles õhtul veidi kapsasuppi ja hiljem ühe rohelise tee ja kaneelikukli. Küpsetasin 10-11 aeg veel neid, et vanaisa hommikul maiustada saaks. Proovisin ühe ise ka järgi. Ja no kuna hommikusöögilauast kadusid juba pooled kuklid vaid minutitega, siis võib vist öelda, et jäädi rahule. Ma ei hakanud rohkem maitsma.

Advertisements

2 thoughts on “1. MAI

  1. Ma usun,et tean,mida sa tunned….ma kunagi valutasin ka ikka no päris korralikult. Päevaplaan nägigi sel ajal kuus ette nii,et viskasin diivanile kägarasse ja lahistasin nutta,sest muud teha ei saanud/osanud/suutnud.

    Õnneks küll päevad käisid külas suhteliselt harva…nii iga 3kuu tagant äkki.

    aa lõpuks kui millalgi pille hakkasin võtma,siis kadusid ära valud!

    Peale sünnitust esimesed päevad olid vist mu elu kõige kohutavamad, mul oli nii valus,et reaalselt oli tunne,nagu sünnitaks jälle….järgmised olid täiesti valutud juba:)

  2. Oeh oleks see nii lihtne. Ma olen enne rasedust kõik võimalikud pillid läbi proovinud ja kõiksugu kõrvalmõjusid oli, aga valusid ei võtnud neist ükski kahjuks ära :(. Sellepärast ma ei tahagi enam ühtegi tabletti näha. Ka mu üleliigsed kilod tulid kõik siis, kui pille võtma hakkasin. Ja kui lõpuks ära lõpetasin nendega, oli tsükkel mega sassis ja pidin üle aasta ootama, et üldse rasestuksin. Kui nüüd peakski x ideega teise lapse mõte tulema, siis ei tahaks enam oodata selle järgi, et mingi hormoon mu kehast välja jõuaks minna 😀

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s