19.04 Trenn ja menüü

Hommikuks tegin täna kaeraklii putru. Kaalusin valmis pudru 150 grammise portsjoni kaussi ära, lisasin pool banaani, veidi kreeka pähkleid, kaneeli ja kookosehelbeid ja mmm, kohvi ka.

Päeval olime, või no mina olin üsna tubane. Punnitasin hoolega veel viimaseid lõputöö asju kirjutada ning võtsime üle pika aja ette ühe fotosessiooni, millest ei tulnud suurt midagi välja, sest Mammul on sada muud põnevamat asja teha, kui sekund paigal püsida, et pilti teha saaks. Modelli vist temast ei saa, kannatlikus pole tema voorus. Aga kasutasin Andrest kaamera taga ära ja pildistasin mõned Hiinast tellitud riided üles, mida näidata lubasin. Eile saabunud kleidi samuti. Aga neid näitan homme. Mingi hetk saatsin nad õue, et ma rahus mõelda ja tööd teha saaksin. Toas ei jäänud laps mitte mingit moodi magama, ei isegi rõdu peal vankris ega turvahälliga kiigutades. Õues lõpuks oli ikkagi tunnikene maganud.

Panin päeval blogi kinni, sest otsisin uut kujundust ja katsetasin ja katsetasin igasuguseid ja lõpuks vandusin alla, et see sama on minu jaoks siiski parim. Kahjuks kadusid selle suure katsetamisega kõik küljeribal asuvad asjad ära, aga need lasen homme Andresel ilusti tagasi panna sinna. Vähemalt sain blogile uue päise. Tuleks juba ilusad ja soojad ilmad, siis saaks õue pildistama minna. Kutsuks kohe kellegi ja laseks igasuguseid vahvaid perepilte teha. Viimati saime selliseid alles külmas oktoobrikuus teha.

Aga lõunasöök. Ikka eilset kanasuppi väike kausitäis ning kõrvale viil teraleiba margariiniga. Ei midagi erilist.

Vahepeal sain jälle oma tööd kirjutada ning mingi hetk käisin poes. Pidime jälle lasanjet tegema ja jälle me seda ei teinud. Nüüd ei teagi, mis homme süüa teha. Ausaltöeldes mina seda lasanjet eriti ei taha, see on mehe soov juba mitu kuud.

Õhtuks sõin veidi tatart ning ühe sibula-kana kotleti ning jõin kõrvale klaasi banaani-maasika joogijogurtit. Seda viimast pidin muidugi Mammuga jagama.

Kell juba jõudis õhtusse ning umbes poole 8 aeg ma mõtlesin, et peaksin end siiski trenni vedama. Sparta on ju 10-ni lahti, nii et jõuab küll. Kell 8 olin ma seal kohal ja 10 astusin uksest välja. Sain täna igasugu põnevaid asju proovida, nagu näiteks rinnalt surumist, kangiga kükke ja siis sada muud asja veel, mille nimetusi ma peast kahjuks ei tea, aga nüüd oskaks juba ise järgi teha vähemalt. Jälle üks mõnus 1110 kalori trenn.

Peale trenni tund aega hiljem näksisin kodus pool apelsini, 2 krabipulka ja 1 tk 90% tumedat šokolaadi ja suure klaasi vett.

Kahjuks pidin hommikul kurbusega kaalunumbrit vaadates tõdema, et alla pole seal küll midagi läinud, pigem juurde tulnud (mille kuradi arvelt??), mis omakorda tõmbab motivatsiooni alla ja paneb mõtlema, et milleks. Ma olen nädal aega olnud imeliselt tubli, pole kordagi patustanud millegi ebatervislikuga. Üks osa ajust teab, et see on normaalne, kui trenni teha, kasvab lihas, tõuseb kaal. Ma olen mingi eriline veidrik, kes eriti ruttu musklisse läheb. Kes ei usu, tule katsu. Ei ole mingi paksu inimese lohutus, et mul on suured luud ja lihased. Mul ongi. Aasta tagasi tehtud kehaanalüüs näitas samuti, kuidas mul luu ja lihasmassi üle normi oli ikka kõvasti. Mais tahangi minna uuesti tegema, et mis vahe aastaga sisse on tulnud tulemustes. Kaalu on selle aastaga kadunud küll vaid 7 kilo (võrreldes siis eelmisest kehaanalüüsist), aga ehk jõuab mai keskpaigaks mõned kilod veel turjalt maha saada. Ma tean, et ma ei näe ilus välja, kui ma kaalun alla 60 kilo, mu ribikorv on niivõrd lai ja etteulatuv, et isegi paksuna saan ma oma ribid küljepealt kokku lugeda ja nendega kannelt mängida. See on näljapaistetus lapsena (väikestel lastel on ju kõhud tihti punnis, aga no mitte näljast). Kunagi, kui ma sõpradega koos trennis käisin ning mingi hetk kaalu langetama hakkasin (mitte küll just kõige tervislikumalt), siis sain ma oma meessoost sõpradelt väga palju kommentaare, kuidas ma näen haige välja, nagu nälginud hobune, kaks konti ja seesamune hais. Kuigi ma ei olnud kaalunumbrilt meeletult peenike, sain ma 165 pikkuse ja 62 kilo juures kanda 34 suuruses riideid. Vot kui erinevad on inimeste kehatüübid. Mõni teine on sama pikkuse ja kaalu juures palju töntsakam, kui mina praegu.

Aga jah, päev läks hästi. Lõputöö on kokku pandud ja võiks öelda, et peaaegu valmis, saime ka mõned pildid juurde tehtud üle pika aja ning õhtu lõppes mõnusa trenniga, koju jõudes laps juba magas ning sai vaikust ja rahu nautida.

Loodan homme ka blogi muud funktsioonid korda saada 🙂

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Advertisements

4 thoughts on “19.04 Trenn ja menüü

  1. Meil ka lasanje juba mitu kuud nõutud toit, aga ma ei taha teha..sööks ise ka, kui ta ainult nii rammus ei oleks…aga vaevalt mees mõne juurikaversiooniga lepib..nii et lihtsam on üldse mitte teha 😛

    • Ma olen mitu korda riivjuustul lasknud juba halvaks minna. Hakkliha olemas, plaadid olemas, iga kord kui luban teha, toon riivjuustu ka ja noh, sinna ta jääbki. Lõpuks suures hädas teeb mees juustusaiu ahjus sellega 😀

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s