Veidi veel minu menüüst

Võtsin end nüüd käsile. Katsun iga päev vähemalt pool tundi ennast aktiivselt liigutada ja jälgida, et see, mida ma suhu pistan väga kanni ei kasvataks. Kulleriga saabus ka minu uus parim sõber – pulsikell. Ma olen seda ostu juba 3 aastat edasi lükanud. Kaua võib. Pühapäeval tellisin ta ära 🙂

Tõusime täna juba 6 läbi ja hommikusöögiks tegime munaputru. Väga kiire ja lihtne hommikusöök. Munad vahtu, lisasin tsipa soola, sidrunipipart ja ürdisegu ning siis pannile ja liigutada niikaua kuni muna tahke ja valmis on. Muna kõrvale veidi kurki ja tomatit ning üks pisike võisai lõhega. Ja otseloomulikult ka kohv.

Kuna aega veel oli, enne kui Mammul uneaeg kätte jõudis ja Andres tööle pidi minema, otsustasin kiire rulluisutiiru teha. Ilm tundus aknast vaadates väga mõnus. Ma poleks saanud rohkem eksida. Kuramuse Lasnamäe. Siin on igal pool tuul vastu, vahet ei ole, mis suunas minna. Tuul oli jäine ja meeletult kõva. Poolel teel ma juba tundsin, kuidas mul pea valutab sellepärast. Katsusin end kuidagi vaevaliselt koju vedada. Sõita oli väga raske, vahepeal tundsin, et ma sõidangi lihtsalt ühe koha peal. Kodus tõmbasin veidi hinge ja tegin siis muidu lihasharjutusi ja venitusi otsa. Ikka kõhulihaseid erinevaid, seljale, kätekõverdusi, kükke, jalatõsteid jne.

Siis viisin lapse magama. Mõtlesin ise ka magada, aga und ei tulnud ega tulnud, niisiis mõtlesin, et olen parem kasulik ja teen lõunaks/õhtuks söögi valmis. Algselt oli plaanis lasanjet teha, aga kõik see jahu ja juustukogus ei tundunud mulle sugugi ahvatlev enam. Leidsin kapist väikse portsu täisterapastat ning siis pool pakki tavalisi spiraale. Tegingi siis endale ühte sorti pastat ja teistele teist. Kõrvale praadisin hakkliha ja segasin selle vanaema tehtud salatiseguga läbi. Juurde tõstsin ka veidi kapsa-porgandi salatit. Kõht sai ikka väga pikaks ajaks täis. Maitses ka väga hästi.

Varsti ärkas ka Mammu ning ka talle läks lõunasöök väga hästi peale. Eriti see, et ta võis ise neid makarone kausist urgitseda ja suhu panna. Kusjuures ükski makaron ei lennanud maha PÄH-i saatel, ju siis oli hea söök. Talle andsin ka veidi jogurtikreemi magustoiduks, ise jõin sidrunivett.

Millegipärast on täna veider olla. Isu väga pole, kõht tundub täis, kuigi pole nagu väga palju söönud. Üritasin siis lõunaund lapsega koos magada, aga ei tulnud ka sellest midagi välja. Mõne aja pärast, kui olime jõudnud magama jääda, helises mu telefon, et kuller sooviks tulla mu pulsikella ära tooma. Egas midagi, olin sunnitud end voodist üles ajama ja riidesse panema. Loivasin kööki ja tegin endale turgutuseks veel ühe kohvi. Üritasin oma kodujuustu murakamoosiga süüa, aga jumal, see on nii magus, üle paari teelusikatäie ma seda süüa ei suuda. Jõin oma kohvi ära, samal ajal uut kella seadistades ja tahtsin proovida, et mis see pulss mul näitab, kui näiteks 50 harki-kokku hüpet teeh. Uuuuh, kus see kell hakkas piiksuma. Pärast kohvijoomist ei tasu kohe kargama hakata. Pulss lendab õhku. Ja milline oli mu masendav avastus, et see suur pingutus teha 50 harki-kokku hüpet, kulutab vaid SEITSE kalorit. Ühes šokolaaditükis on ka rohkem. Hirmus lugu.

Varsti ärkas ka Mammu ja siis ta tahtis jälle süüa. Tegin meile mõlemale lõunast sööki soojaks. Tema sõi veel jogurtit, terve banaani, hirsipulkasid ja kamapalle. Lisaks siis pastale. Ma jäin jälle vett ja sõin ühe ruudu 80% tumedat šokolaadi.

Ikka oli kuidagi imelik veel olla. Ootasin Andrest koju, ootasin, et laps magama läheks. Tahtsin ise meeletult magada. Peaks lõputööga tegelema, aga täna kuidagi ei jaksa. Lootsin küll, et hommikune trenn annab ehk terveks päevaks energiat, aga hetkel tunnen, kuidas see võttis viimasegi ära.

Nii kui Andres jõudis haarasin ma oma seitse asja ja põgenesin poodi närve puhkama. Mammu oli viimased tunnid jube tüütus ja ma pidin kodust välja saama. Siis käisingi ja jalutasin lihtsalt poes ringi, ostsin pudrumaterjali ja kohvi ka. Õnneks koju jõudes see väike tegelane juba magas, sain puhata. Pakkisin söögikraami kottidest välja ja panin ära. Mõtlesin, et kell nagu pole veel nii palju, õnnistaks oma pulsikella siis ikka viisakalt sisse ka. Kuna ma hommikul juba rulluisutamas käisin, siis ma väga suurt ringi ei hakanud ette võtma, jube külm tuul oli ka. Sörkisin siia lähedal asuvale staadionile, võimlesin veidi seal, siis sörkisin koju tagasi, võimlesin veidi siin ja 25 minutiga saigi jälle 254 kalorit põletatud. Vot kui vahva. Käisin veel mõnusa kuuma dušši all ja sõin ühe teraleiva lõhefileega, kiivi ja pool peotäit kreeka pähkleid. Ja muidugi vett.

Homme kui kõik hästi läheb, siis Anne lubas mulle eratrenni teha, keskendume mu probleemseltele kohtadele ja näitab mulle mõned head harjutused veel ette. Ei jõua ära oodata!

Muide, nädalaga kadus juba 1.8 kilo.

Advertisements

2 thoughts on “Veidi veel minu menüüst

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s