Sa oled noor ema, mida sa sinna peole veel ronid?

Tunnistage üles, kes veel nii mõtleb? Palun öelge, miks nii mõeldakse? Kas seetõttu, et mul on nüüd laps, olen mina vähem väärtuslik, ei vajagi oma aega, hetke, et lõõgastuda?

Ma võtsin ikka väga pikalt aega, enne kui esimest korda pärast lapse sündi taas sammud välja seadsin. Kõige esimene kord olin ma kodust koos sõiduga linna ja tagasi ära kokku ainult kaks tundi. Kohutav eks? Mu laps magas oma isa kaisus samal ajal õndsat und ja mina sain oma sõpradega tantsida, rääkida, hetke nautida. Ma puhkasin, kuulasin muusikat ja lihtsalt olin. Olin noor naine, kes oli peol. Ma sain end üles lüüa, hästi ning vabalt tunda. Kas kõik need privileegid siis kaovad, kui sa saad lapse?

Ma ei arva nii. Iga üks meist vajab aeg-ajalt väljapääsu igapäeva elust. Hetke, et vaadata end ja teisi kõrvalt, et mitte mõelda, kas kraanikaussi jäid mustad nõud, mida homseks süüa teha või kas lapsel on veel puhtaid riideid. Need ei ole eluliselt olulised asjad.

Sain täna vanaemalt kohutava peapesu, kui mainisin, et jõudsin pühapäeval kell 5 koju. Mis mõttes, sa oled ju abielus, sul on laps, mida sa sinna peole veel ronid? Nii ei ole sobilik, nii ei kõlba, nii ei tohi teha!

MIKS?

Miks ei või mina käia oma sõbrannadega peol tantsimas ja lõõgastumas, miks ei või mina võtta hetke, et puhata. Mis siis minul nüüd häda on? Pean kopitama 24/7 kodus, minema 25 aastaselt peast halliks, rabama elu lõpuni 9-5 tööd teha ja see on õnnelik ja ainuõige eluviis? Mina ei taha nii elada ja mina ei kavatse nii elada.

Ma ei joo end iga nädalavahetus sigalakku täis, oksenda baaripõrandale ja ei mäleta, kuidas ma koju sain. Ma käin lihtsalt sõbrannadega paar tundi väljas tantsimas. Milline moraalikuritegu, kas pole? Ma jõudsin kell 5 koju, 9 ärkasin ja 10 aeg läksin 10 kilomeetrist rulluisu tiiru sõitma. Mul ei jäänud selle peo pärast ei enne ega pärast mitte midagi tegemata. Laps ja mees magasid rahulikult, koristasin enne minekut veel kodu ka ära. No mille pärast on vaja vigiseda, et ei saa, ei tohi ja ei või.

Tean, et paljud räägivad jah, et kui pärast lapse sündi esimest korda välja lähevad, siis avastavad, et ei olegi enam nii äge, kui kunagi ja ei mõista, miks nad üldse välja läksid, kodus on palju parem. Aga mulle meeldib, isegi väga. Ehk te käite valedel pidudel, et teil tore ei ole? Mul on iga kord olnud meeletult lõbus. Ehk sõltub seltskonnast. Tsau Liisa!

Alles hiljuti käies Andrus Vaariku monoetendust vaatamas, tõi ta välja hea tähelepaneku. Millele mõtlevad inimesed enne surma? 1) ma oleks pidanud oma tunnetest rääkima 2) ma poleks pidanud nii palju tööd tegema 3) ma poleks pidanud nii palju teiste arvamusest hoolima 4) ma oleks pidanud rohkem elu nautima ja viiendat kahjuks ei mäleta, aga kõik mõtted olid head. Veel rääkis ta, kuidas inimesed ei karda surma. Aga kuna me surma ei karda, kardame me elada! Ja jällegi, kõik need viis  neli punkti on iga ühe elus kindlat rolli mängimas. Ja enne surma tunneme me vaid kahetsust, mitte rõõmu oma elust. Ta rääkis, kuidas tema ema lahkus siit ilmast naeratades, sest tal ei olnud midagi kahetseda. Mina tahan ka kunagi õnnelikult surra. Ma ei taha mõelda, et oleks olnud nii ja oleks pidanud tegema naa. Ma tahan olla rahul sellega, kuidas ma elasin, oma valikutega, oma tehtud vigade ja õnnestumistega, oma eluga.

Nii et kui ma tahan, siis ma lähen ja käin peol. Mind ei huvita, mis teised arvavad, mul on tore! Tõmmake pind persest välja ja tegelege sellega, mis meeldib ja rahuldust pakub, keda huvitab, kas vanaema sellega päri on. Sinu elu, sinu valikud.

Sure naeratus näol ja ära kahetse midagi 🙂

Advertisements

11 thoughts on “Sa oled noor ema, mida sa sinna peole veel ronid?

  1. Minu pihta visati hiljuti samasugune kommentaar 😀 Ma käisin klassikaaslastega vaheaja lõppu tähistamas. Jõudsin koju pool 4, ärkasin kell pool 8. Kell 11 olin juba Hannaga arstil ja kell 15 juba uuesti perearstil tervisekontrollis. Ja siis ÜKS inimene leidsin, et ISSAND, missugune ema, käis peol ja jõudis NII hilja koju! Mis sest, et ma olin kaine, jõin klubis ainult vett ja jõudsin kõik päevatoimetused ilusti ära teha. AGa ikkagi, PIDU ju! Enne seda käisin väljas detsembris 😀 Issand, kui õudne ikka, kord kvartalis käin väljas ja olen kohe kurjategija 😀 Aa, keset nädalat veel käisin väljas (neljapäeval) 😀

  2. No laske mind siis kohe maha, sest ma veel joon ka ja üldjuhul ikka mõnuga. Aga kuna ma suur nagu hobune, siis see ei tee mulle eriti midagi. Kaine peaga ma ausalt ei suudaks klubis olla. Olen läinud sinna selliselt ja siis tundub kõik nii imelik. Muusika, keskkond, inimesed, aga paar jooki ja nii hea zen on olla. Mul õnneks pohmakat ei ole, nii et hetkel veel võin endale mõnda koksi lubada 😀

  3. “Ehk te käite valedel pidudel, et teil tore ei ole?”
    Hmm… Ma arvan, et ei pruugi alati nii must-valge olla see asi. Inimesed kasvavad ja muutuvad ja sellest pole midagi halba, kui eelistused ka muutuvad. Igale oma. Mina olen peale oma esimest emaks-saamise-järgset pidu jõudnud sellele järeldusele, et olen ilmselt oma möllamised enne last ikkagi suures osas möllatud saanud ja nüüd naudin täiega rahulikumaid istumisi. Sõbrannadega pläkutamise defitsiit vms. Aga noh, üle pika aja tantsida oli küll jumala tore 😀 Igas muus mõttes olen öisest linnamelust vist veidi välja kasvanud.

    • Mul just vastupidi. Olen nendest vaiksetest istumistest välja kasvanud. Ma pole varasemalt eriti klubides käinud, just selliseid vaiksemaid baariistumisi on hulgi olnud (mis pole nii vaikselt lõppenud). Ehk ongi nüüd lihtsalt minu aeg midagi muud avastada ja seda mõnda aega nautida. Ma käin seal just tantsimise pärast. Ma armastan tantsida, baaris väga ei tantsi jällegi ja kui juba muusika mängib siis no mul on raske paigal püsida. Nii et hetkel on klubi mulle sobiv variant. Ehk sõltub ka klubist? 🙂

      • Ma ei oska öelda, kas see klubist sõltub. Arvan, et pigem mitte, aga igal juhul minu meelest pole vähimatki vahet, kuidas keegi lõbutseb. Küll aga jah, on tobe, kui keegi kellelegi väljas käimist ja lõbutsemist ette heidab puhtalt seetõttu, et teine lapsevanemaks on saanud. Ma ei tea, minult küll keegi allkirja pole võtnud, et lapse sünni järel oma peokingad minema viskan ja kleidid maha müün vms. Hoolimata oma lapsest olen ma siiski noor inimene, kel veel endal ka võhma, mida kuskil välja tantsida 🙂 Lihtsalt jah, hetkel eelistan rahulikumaid üritusi, see võib veel elu jooksul kakskümmend korda muutuda, nii et ma ei muretse 😀 🙂

      • Ja ma ei luba siin, et pärast halba kogemust kunagi halan, et issand jumal, mida te ometi sinna klubidesse otsite 😀

  4. Ma arvan ka, et see sõltub lihtsalt igast inimesest ja olukorrast – kui palju lapsesaamise hetkeks seda raju möllu panna on saadud jne. Mina kaldun Pillega samasse paati ja ei viitsi enam üldse klubis käia. Tundub sellise ajaraiskamisena ning tõesti naudin miljon korda rohkem sõbrannadega hoopis kuskil hea toidu ja kokteilide nautimist. Samas, 18-19-20-aastasena ma lausa elasin Privés. Oli väga lahe aeg ja ju ma lihtsalt sellest klubimöllust välja kasvanud ja oma nö. klubipokaali täis saanud. Samas, ma ei viitsinud väga enam ka vahetult enne rasedust klubis käia.
    Aga praegu naudin ma lapse kõrvalt väljaskäimist väga. Lihtsalt mu tee ei vii mind siis klubisse.
    Kui teised (noored) emad aga klubis käivad, siis palun – ei kritiseeri üldse, kui kodus (ka järgmisel päeval) mees olemas, kes lapsega tegeleb. Et laps pidutseva ja hiljem kudeva ema pärast ei kannataks. 🙂

    • Minuga oli see lugu, et ma olin oma põhikooli ja keskkooli ajal juba omad möllud ära pidanud ja siis ülikoolis oli kõigil suur üllatus, et mismõttes sa peol ei käi. Siis nautisime niisama mehega koos olemist ja meil olid muud tegemised. Paar korda sattusime peole ka, aga üldjuhul hästi need ei lõppenud, niisiis otsustasime loobuda. Jäidki need sõpradega niisama istumised aga hetkel tunnen, kuidas mulle neist enam ei piisa ja vajan lõõgastumiseks midagi muud. Tantsupõrandal jalga keerutada on hetkel mulle sobiv variant. Ei kritiseeri samuti neid niisama nautijaid. Ja kuna ma peale pidu, vahet ei ole kui kaua need kestnud on, järgmine päev triksis traksis olen ja mingisugust kudemist ei ole, siis pole ka hetkel probleemi nende käimistega. Ega ma nüüd seal väljas ei ela. Korra kuus võib ikka lubada 🙂

  5. Nägin täna Perekoolis (:D:D:D) sellist kommentaari ja kohe meenus sinu postitus 😀

    “Normaalsed inimesed ei pea käima kuskil klubis, et ennast hästi ja rõõmsana tunda. Selleks piisab oma lapse silmadest.”

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s