Must auk

Ma isegi ei teagi kust alustada. Minu lootused, et imetamise lõpetamisega hakkab ka kaal langema ei läinud täide. Mind on mitu nädalat kimbutanud kohutavad õgimishood. Mul on tunne, et ma võiksin end vist surnuks süüa. Kaal ka muidugi mõnuga kosub tänu sellele. Aga ma ei suuda ennast kontrollida, ma ei kujuta ette mis või kes mind hetkel juhib. Ostsin viimaste rahade eest reklaami ohvriks langedes chilli burn tabletid, kus on suur hulk kroomi ja mis peaks siis magusaisu tagasi tõmbama. HUI! Põlema võib panna need tabletid. Pärast nende võtma hakkamist ma olen nagu muumitroll. Pidin täna käima endale lahtistavat teed ostmas, sest mitte miski välja ei tule. Persse küll. Ilus jutt eks. Ja siis muidugi on ka suur stress, sest lõputöö tähtajani on vaid kuu, ja mul pole töö kaugeltki nii valmis, kui ta olema peaks. Kord olen mina haige, siis mees, siis laps. Kogu aja võtab kodu ja pere, kooli jaoks ei jagu. Ühe eksami juba kukkusin läbi ja pean veel seda minema aprilli lõpus uuesti kirjutama. Nüüd veel praktika ka, pean leidma veel aja, et sinna minna ja praktikaülesanded ära täita. Ma ei jaksa. Ja ilm, ausalt kurat küll, kellele seda külma vaja on? Kui oli 18. märts ja meeletult soe ilm, ma olin energiat täis, ma jooksin/jalutasin lapsega õues üle kümne kilomeetri, mul oli hea tuju, ma tundsin positiivsust. Ja siis, põmm, külmakraadid ja sellega tuli ka mu masendus kohe tagasi. Ei taha külmaga õue, liigutada, tahaks kodus teki all vaikselt süüa ja süüa ja süüa. Mammul oli siin kolm päeva väga kõrge palavik ja keegi ei tea miks. Köhib kolmandat nädalat, nohu juba kuu aega, kaalu ikka juurde ei tule. Aga kõik proovid on korras, nagu me oleks kõik mingisugused simulandid, kes endale haiguseid välja mõtleksid. Mina lähen 8. aprill jälle kirurgile oma varbaga, mis tõmbab jälle liikumisele kriipsu peale. KUUES KORD LÕIKUSELE! Võtke see kuradi varvas maha siis juba ükskord, kui keegi seda õigesti lõigatud ei saa. Kirjutasin psühholoogile ka, et ma tahan tabletiravi peale saada, nüüd kus enam ei imeta, aga tema on kopsupõletikus ja ei tea, millal tööle saab.

Appi.

Advertisements

7 thoughts on “Must auk

    • Sinna veel pikemad järjekorrad. Pealegi, viimati kui käisin, siis öeldi otse, et ei osata minusugust aidata, mingu ma ka Tartu. Aga sinna ju ei saa.

  1. Kui oskaks aidaka, eksju..
    Katsu kuskilt otsast lõdvemalt võtta, kui ei jõua kõike.. miski lihtsalt peab järgi andma.. ütle endale, et ajutiselt..

    • Pigem ma peaks rohkem pingutama, et kõik ikka tehtud saaks. Kui ma seda kooli nüüd ära ei lõpeta, siis ma kahetsen seda terve elu. Niigi raseduse tõttu oli tervis nii kehv, et jäi koos algse kursusega lõpetamata. Koolis ka keeruline olukord, meie osakond kaotati üldse ära ja me viimased sotstöötajad, kes sealt majast tulevad. Tahaks ikka tehtud saada selle 🙂

      • Seda muidugi ka.. aga mis siis, kui enesepiitsutamine liiale läheb? Siis ju ka inimesed “lagunevad laiali” ja kes teab mis veel. Et kui endalt liiga palju nõuda ja mitte hakkama saada, on pärast veel hullem. Lapse pärast on vaja end ikkagi “joones” hoida ja võimalikult rõõmus ja stabiilne olla. Mõtlegi siisnäiteks, et olulised on kool laps, peesse see dieeditamine?

      • Minu puhul kahjuks toimib asi nii, et kui on see kaaluteema kontrolli all, siis on ka kõik muu kontrolli all, ehk elust seda välja süüa ei saa kuidagi.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s