Viirus number 2 – Seekord Rota

Seekord palat number 7 🙂

Kes veel ei tea, siis tegelikult saime me eelmisel reedel juba haiglast välja. Kõik tundus korras olevat, laps oli rõõmus ja roosa ning energiat täis, palaviku polnud, ei oksendanud, kõht polnud ka enam NII lahti, kui varem. Kõik tundus hästi. Reedel kodus olles oligi veel kõik hästi. Kuid siis laupäeval minu suur söödik ei olnud nõus enam suutäitki sööma. Ja ta ei söönudki terve päeva jooksul mitte kui midagi, peale rinnapiima. Taolistel hetkedel ma olen õnnelik, et veel imetan, vähemalt mu laps ei ole näljas ja janus. Tiss läheb igakell peale, ükskõik kui halb tal olla on. Ootasime siis pühapäevani. Sama jama. No ei söö mitte kui midagi. Kui Andres ta lõpuks veidi kartuliputru sööma sai, siis kuulsin ma järgmisena köögist, et TULE RUTTU APPI. Ma ei saanudki alguses kohe pihta, et kas ta mõtleb seda naljaga, et Mammu raudselt mäkerdas jälle midagi ära lihtsalt, kuid ei. Minu laps oksendas. Ja kohe oksendas päriselt, mitte ei ajanud suunurgast veidi toitu välja nagu tavaliselt. Ja see oli siiani mu lapsevanemana oldud elus kõige jubedam moment. Tal jäi hing kinni, sest see okse oli rõvedalt paks nagu tatt ja ei tulnud kurgust välja. Siis ta kõõksus seal, näost juba punane, ise lämbudes. Kõik kohad olid oksesed, võtsin ta ruttu sülle ja kallutasin veidi tagurpidi ja patsutasin seljale õrnalt. Õnneks tuli see õudus kõik temast välja. Kohutav. Täiesti kohutav. Ma pole veel varem nii ära ehmatanud olnud. Ja mis kõige imelikum, laps oli hetk pärast seda õnnelik ja energiat täis, nagu poleks mitte midagi juhtunud. Tegin ta puhtaks ja läks edasi mängima. Mingi hetk muutus ta jälle virilaks. Tal oli uni, aga ei saanud magama jääda. Võtsin ta siis rinnale, jäi mu kõrval diivanil juba magama ning mõtlesin ta oma voodisse viia. Läksin siis laps süles voodini, meie näod olid vastamisi, ning äkki ta oksendas unepealt mind üleni täis. Mõnus. Terve mu nägu, juuksed, riided – kõik olid rõvedat piimaokset täis. Laps muidugi ise ka. Egas midagi. Tegime siis kollektiivse dušši all käigu ning hakkasin pärast seda vaikselt mõtteid mõlgutama, et ehk peaks haiglasse tagasi tulema. Kaks päeva ta pole midagi söönud, kõht oli ka ikka lahti ja nüüd oksendas ka veel. Tundus veidi soe ka ning üsna viril. Välja arvatud neil hetkedel, mil ta oli just ära oksendanud. Ilmselgelt hakkas tal siis parem ning seda oli ka kohe tujus näha. Igatahes, kui me jälle puhtad olime, helistasin Nakkushaiglasse. Ja hea oli, et enne ette helistasin ja kohe kohale ei tormanud. Siin oli järjekord. Ja kohe selline mõnus 4-5 tunnine järjekord. Okei. Ootasime siis veel, jälgisin, kuidas tal on, tõin juba spordikoti kapist välja, sain lapse magama, käies teda iga paari minuti pärast kontrollimas, sest viimane kord ta oksendas siiski une pealt. Ohtlik asi. Siis sorteerisin oma lõngu, et mis käsitööasju ja muud meelelahutust ma endale võiks kaasa võtta. Kontrollisin jälle last, pakkisin jälle asju. Kui ta viimaks ärkas ning ikka midagi süüa ega juua ei tahtnud, oli juba üsna loid ja veel korra essus, siis helistasin igaks juhuks korra veel haiglasse ette ning kuna järjekorda enam polnud, asusime teele.

Tee oli tuttav, vastuvõtus ka samad inimesed, meiega eelmine kord tegelenud arst oli samuti valves. Kuulati meid ära ning kirjutati jälle sisse. Mammule hakati jälle kanüüli panema. Mis on üsna võimatu missioon, sest kuna tema on tibatillukene, on ka tema veenid tibatillukesed. Teda torgiti kolm korda. Kõigepealt parema käe veen, siis vasaku ning siis vasaku käe randme siseküljele saadi lõpuks kanüül paika. Tilguti ajal jäi ta magama, hiljem tundus, et sellest hakkas veidi parem ka. Öö oli katkendlik. Ta ärkas pidealt nuttes üles ja unesegaselt ma ei saanud aru ka, mis ta tahab saada või mis tal häda on ja olin pahur ja torisesin temaga. Saabus hommik. Laupäeva jooksul essus ta kokku 6 korda. Tuli ka väike palavik, aga õnneks väga pisike, 37,3.  Sõi ta isegi enam-vähem normaalseid koguseid. Sai päeval korra ka veel ühe 250 ml koti tilgutit. Õhtul pidi ka saama, kuid siis avastati, et kanüül on paigast ära tulnud ja ei saagi teha. Prooviti siis uuesti kanüüli panda. Torgiti teda 4 korda. Siis loobuti. Õhtul kell 8 vahetus vahetus, tulid uued õed, kes ütlesid, et ikkagi peaks veel tilka saama. Prooviti uuesti kanüüli panna (eks nad arvasid, et teised ei saanud lihtsalt hakkama ja nad on kuidagi paremad). Torgiti 6 korda. Loobuti. Kästi lihtsalt mingi spets pulbriga segatud vett anda. Rinnapiim ei pidanud jook olema, kas teadsite? Mina ei teadnud. Ma võin talle seda vett ju toppida igasugustest asjadest, kui ta selle puristades suust välja laseb, siis mida ma tegema peaks…

Täna pole õnneks palaviku olnud, oksendanud pole, aga essunud on 7 korda. Õnneks on konsistents iga korraga tahkemaks ja “tervemaks” muutunud. Söönud on ta ka, küll vähem kui muidu, aga vähemalt midagigi. Tilgutit täna ei saanud, kuna polnud oksendanud ja söönud/joonud oli ka enam-vähem normaalselt, siis ei hakatud uut kanüüli toppima. Arst käis hommikupoole meie juures. Ütles, et seekord näitasid proovid rota viirust. Imestas, et vaktsineerimata lapse kohta põeb Mammu väga väga kergelt ikka seda viirust üle. Rotaga pidi tavaliselt kaasnema kuni 40 palavik, oksendamist 10-20 x päevas, kõhulahtisust veel rohkem. Väga hea, et mu pisike nii kergelt pääses.

Kuid, suure tõenäosusega, saime me selle Rota siit samast haiglast. Sest tulime me siia eelmisel nädalal hoopis teise asjaga ning ära läksime tervena. Vahepeal me lapsega kusagil ei käinud ka. Nüüd ma hoian hinge kinni, et me siit grippi ei saaks, sest täna läks Mammul hääl ära ning ta hakkas väikestviisi ka köhatama. Märgin ka ära, et tuju pole tal ka täna just kõigeparem olnud. Seda just õhtupoole. Üritasin teda siin just 3 tundi magama saada. Ma olin lõpuks ise juba nii närvis, sest ma olin söömata, pesemata, kasimata, vetsus käimata, veelkord söömata jne. Mul endal õnneks rota vastu immuunsus, kuna olen selle ise lapsena üsna karmilt läbi põdenud. Andres kusjuures kodus pühapäeva öösel oksendas. Jäi veel eile töölt kojugi. Minul pole õnneks siiani midagi häda olnud. Peale suure suure väsimuse, aga see on seotud pigem lapse haige olekuga.

Kui eelmine nädal mul polnud siin olemise vastu suurt midagi, sest ma nägin, et lapsel midagi väga hullu pole ja küll varsti koju saab, siis praegu see üks lisapäev – täna on juba kolmas öö siin – hakkab juba pinget valmistama. Ma olen ise ka väsinud, mul on unepuudus, ma pole saanud korralikult süüa, ma pole saanud poolteist nädalat trenni. Ma olen lõksus ühes 10? ruuduses toas, kust võib väljuda vaid protseduuri tuppa minekuks või lapsele söögi soojaks tegemiseks. Ma raiskan oma väärtusliku aega, mida ma peaks kulutama koolitöö tegemiseks, aga ma ei saa kooliasju teha, sest laps elab mul süles/seljas/otsas. (Selle kirjutamine siin võtab mul max 10 minutit, ma ei pea selleks eraldi uurimustööd, analüüse, otsinguid jms tegema) Ehk põhjendus, miks ma praegu ei tee siis koolitööd. Pärast sellist nädalat, ilmselgelt tahaks õhtul, kui laps magab, end välja elada, mitte veel kuidagi produktiivne olla akadeemilises mõttes. Ma ei usu, et ma midagi väga väärtusliku kirja suudaks panna, kui ma praegu näiteks lõputööd üritaks kirjutada. Või neid kahte esseed, mis ma tegema peaks. Või projekti ja äriplaani kirjutada… Oeh

Me tahame koju ja terveks saada, et saaks edasi inimese moodi elada. Ma pean ju veel mehe ja lapse sünnipäevadega tegelema. Appiappiappi.

Kui ma siit ükskord minema saan, siis ma lähen kuuma vanni, pediküüri, solaariumisse, ostan endale midagi ilusat ja käin söön sõbrannaga sushit. Sest ma olen selle kõik ära teeninud!

Ja nüüd ma töinan, sest ma olen väsinud, ja tahan sushit.

Advertisements

12 thoughts on “Viirus number 2 – Seekord Rota

  1. Peale su eelmist haigla postitust, hakkas Hannal ka mähkmeid kuidagi väga palju minema (paksu täis:D)…ja kui enne lahti ei olnud, siis nüüd pasandab ikka mõnuga aga siiamaani ka joob ja sööb väga hästi. Hirmus on aga lugeda ja olen valvel, teile aga jõudu ja jaksu, et pisike kiiresti terveks saaks:)

  2. See levib praegu nagu kulutuli, peab hoolega käsi pesema. Ujumine keelati ka ära. Piisab, kui keegi vette peeretanud on, et see viirus endale saada. Üsna jube asi on ta küll. Loodan, et pääsete! 🙂

  3. Oeh,film jooksis praegu. Elasime ju kuu aeg tagasi selle sama kôik läbi ja muideks seal samas palatis,kus teie praegu. Ja meie rota stsenaarium oli selline nagu arst teile kirjeldas,oled tôesti ônnega koos,et Mammu suudab kergemini selle läbi pôdeda,see tôeline Rota on ikka kohutav ja arusaadav,et premeerid end hiljem kôige heaga,sest ema jaoks on see kohutavalt kurnav. Olime Rotaga 8 päeva seal ja see lôi sassi meie igasuguse söömisharjumused, uneajad jne. Olen môttes teiega ja head paranemist!

    • Talvel on jah mõistlikum tegelikult basseinist eemale hoida, kuigi talvel just eriti tahaks kuhugi sooja vette mõnulema minna. Aga vesi pidi olema kõiksugu kõhuviiruste lemmik koht. Paljudel tuttavatel lapsed just peale ujumas käimist haigeks jäänud. Ka meie saime esimese viiruse suure tõenäosusega just sealt :S

  4. Äkki läks rota kergemalt, sest antikehad olid organismis olemas juba ja teadsid, mida teha 🙂
    Päris raske katsumus tel käsil aga varsti tuleb kevad ja kõik on ilusam! Pikad paid ja ma loodan, et päike paistab teile seal aknasse 🙂

  5. Erik jäi ka peale ujumist haigeks, aga ma ei osanud seostada seda veega :O
    Ära muretse kooli pärast praegu, sa ei saa ju nagunii midagi teha. Kui välja saate, siis paned täie poweriga. Praegu saad ju sünnipäevi planeerida hoopis (ikkagi toredam, kui kooli pärast muretseda 😀 )

    • Viimane võimalus on mul see aasta, see kool lõpetatud saada, ripub nagu kirves peakohal praegu. Kõik tähtajad saabuvad juba järgmisel nädalal, ei saa midagi kahjuks edasi ka lükata. Eks ma pean ühe päeva võtma, kus kolin raamatukokku ja jätan lapse mehega. 🙂
      Aga jah, veest soovitati meil kaarega eemale hoida ja ujumine selleks talveks kindlasti ära jätta.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s