Mis vahepeal teinud oleme :)

Ma olen vahepeal mitu asja kirjutanud ja nüüd avastasin, et neid ei ole mitte kusagil. Ei üles läinud, ei draftis. Mis mõttes, wordpress sööb neid ära? Oh well. Igatahes vahepeal on juhtunud palju ja samas mitte midagi 🙂

Käisin üle pika pika aja koolis. Sain suurest istumisest endale seljavalud ja mõttetust liiga suurest informatsioonihulgast peavalud. Ideaalis ma peaks minema reedel eksamit kirjutama, aga kuna ma jäin haigeks ja olen ühe jalaga hauas (enesetunnet ei anna väga paremini kirjeldada), siis ma kardan, et see jääb ära. Õnneks on tulemas ka teine põhieksam, ehk mitte midagi ei juhtuks, kui ma reedel kooli ei jõua. Ja no oleks see kerge eksam, siis võiks veel mõelda, aga kuna ma tean, et ma pean endale peaajju suruma 300 slaidi jagu materjale, siis mjah. Jääb vist ära.

Kui ma koolis olin, siis hoidis Marieli mu sõbranna ja teisel päeval sõbranna mees. Ja neil läks õnneks kõik väga hästi. Esimesel päeval käisin ka poole päeva pealt vaatamas, kuidas neil läheb ja ehk laps tahab rinda, aga no tal oli minust nii ükskõik kui vähegi olla sai. Söömisest samamoodi. Teisel päeval ma ei hakanud end selle sõiduga vaevama. Tulin lihtsalt koolist veidi varem ära. Õnneks harjub ta mul kiiresti ja ei ole ka veel kordagi kedagi võõrastanud. Sain teada, et koolis on ka lastehoiu tuba. Et kui jaanuari lõpus loengud hakkavad ja Andres või sõbrad teda hoida ei saa, siis on ka selline tagavaravõimalus olemas. Koolis oleks eriti hea veel, saaksin kohe vajadusel minna teda vaatama, lohutama, söötma jne.

Aga ma olen siin tahtnud vahepeal nii palju kirjutada ja pilte panna ja siis pole kumbagi teinud. Olen juba mingi asja valmis kirjutanud ja siis lugenud, et milleks. Täiesti mõttetu tekst. Ja piltidega samamoodi. Tahtsin meie kuuske, kingitusi jms näidata, aga piltidel jäi kõik nii hägune ja kole. Valgust ka üldse ei ole. Mh. Kui alguses tundus uus pildiaparaat, mis peale lapse sündi sai ostetud vägev, siis praegu kasutan ma seda haruharva. Kallimat aga hetkel osta ei jaksa ja tõenäoliselt ma ei oskaks sellega midagi pealegi hakata.

Käisin ka Telliskivi loomelinnaku disainilaadal ära. Olin selleks hoolega ette valmistunud ning kahjuks ei läinud mul seal üldse hästi. Müüsin täpselt ühe asja, ehk sain platsitasu tagasi ja see oligi kõik. Kuigi ma panin väga mõistlikud ja pigem odavapoolsemad hinnad. Nüüd on mul kotitäis kudumeid, millega midagi peale hakata ei ole. Eelmistel aastatel olen neid niisama heategevuseks ära andnud. Aga ma olen niigi tänu sellele hobile meeletutest miinustes. Tahaks kasvõi mõned asjad maha müüa, hea tegu kahjuks kõhtu ei täida.

Nägin taas kuulutust, et “Heategu kõige pisematele” projekt alustab taas. Kunagi 2011 võtsin ma sellest osa ning kudusin mõned imepisikesed mütsikesed ja paarid papud. Tol ajal olid mu oskused ja teadmised sellised nagu nad olid. Loodetavast said nad midagi kasutusse ka võtta. Nii mõnigi müts ei olnud just kõige praktilisem. Sel aastal tahaks samuti osa võtta. Laste aitamise vastu ei ole mul midagi. Eriti veel nii pisikeste. Ja ju kusagilt kõrgemalt kuuldi mu plaanist ja saadeti mulle auhinna näol 20 eurone lõngapoe kinkekaart. Selle panustan siis neile tillukestele imedele. Leidsin ka eelmiste aastaste projektide fotode hulgast enda kraami üles, ma ise ei olnudki neist pilti teinud, enne ära saatmist.

pisikestele   Kahju, et seal võrdluseks tikutopsi kõrval ei ole. Sokid olid umbes sama suured. Mütsid olid ka nii suured, et neid sai  väiksele “õunale” pähe panna.

Käisime Marieliga täna viimaks taastusravi arstil ära ja õnneks pole asi üldse nii hull, kui algul kartsime. Ta on liiga tragi, ta on mul ammu püsti ja sammub ja teinud ka juba esimesed iseseisvad sammud, aga ideaalis peaks ta alles kõhuli ja käpuli olema, et selg tugevamaks saaks. Üritasime nüüd õhtul Andresega arsti õpetussõnu jälgida ja no isegi kui meie kõhuli maas olime, tahtis tema ikka püsti olla või istuda. Ujuma ikka ei saanud. Fertilitase arstid ei saa läbi haigekassa tasuta ujuma suunata. Seda ma muidugi ei teadnud. Nüüd pean panema Lastepolikliinukusse taastusravi arstile aja kirja ja veel ootama ma ei tea kui kaua, et kas siis saame ujuma või ei.

Esmaspäeval käisid Mammul sõbrad külas. Kahjuks jõudis neid kohale vaid 4, kuna praegu on haigustelaine ja kõiki tabas see korraga. Üldse ei imesta. Jäin ka ise esmaspäeva õhtul haigeks. Loodan väga, et kedagi ei nakatanud. Üsna rõve on olla, nina punane ja paistes peas ja kui aevastan, siis vähemalt 12 korda järjest. Ja ma ei suurusta. Ma ei suuda lõpetada, kui juba alustanud olen. Andres jäi ka täna meiega koju. Ma poleks jaksanud täna temaga üksinda Viimsisse sõita ja päeval mässata.

Ja nüüd 24. hommikul sõidame maale jõule pidama. Ja 2. jaanuaril lähen oma järjekordset tarkusehammast välja tõmbama.

Rohkem nagu ei oskagi midagi hetkel öelda 😀

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s