Plära

Saabusime reede õhtul Marieliga maale. Pidime tegelikult juba neljapäeva hommikul tulema, aga kuna mul isa saabus reedel Soomest ja soovis küüti, siis me ootasime ta ära. Ja no usun, et kõik teavad, milline vaimustav ilm meil reedel oli. See on minu jaoks esimene talv roolis olla ja isegi kui mina sõidan aeglaselt ja ettevaatlikult (mida ma otseloomulikult ka teen!), siis leidub siiski niivõrd palju neid kuradi idioote, kes oma võimeid üle hindavad ja aru ei saa, et sõidukiirus tuleb valida vastavalt ilmastiku -ja teeoludele, mitte IQ numbrile, mida neil iial olema ei saa. Nii juhtuski, et juba linnas üritas üks punase masinaga proua mulle parklas külje pealt sisse sõita. Ise olin roolis umbes Kiiuni, sealt edasi lasin isa sõitma. See pidev lumesadu, hämar valgus ja pinge väsitasid mu silmad nii ära, et mul tee lihtsalt ujus ees. No ja muidugi Mammu laulis oma toolis. Pole just kõige parem kombo. Tavapärase 1,5-2 h aseme sõitsime seekord maale pea 4 tundi! Ja ma olen ikka veel maal ja ma pean siit koos lapsega veel üksinda Tallinnasse tagasi saama. Ma ei taha mõeldagi…

Aga positiivne on see, et ma olen saanud juba KAKS korda kaltsus käia ja üsna hea saagi sealt koju kaasa vedanud. Kui ma leiaks vaid koha, kus need asjad üles pildistada, siis näitaks neid siin ka.

Negatiivne aga see, et Mammul on soor ja üsna jube veel. Ja hammas tuleb vist ka veel. Ilastab nagu rotveiler, riided pidevalt eest märjad, ma ei jõua neid nii tihti vahetadagi. Ja siis sai vist külma ka veidi, hääl tal ka ära. Kuna soor teeb haiget, siis on ka ta isu kehv, või no ta isegi süüa tahaks, käib ja matsutab muudkui suud, eriti kui ise süüa, aga kui talle amps suhu panna, hakkab kohe nutma ja ajab toidu suust välja. Nii kahju vaadata teda, kui tal on halb. Ja suu puhastamine ja rohu panemine teeb ju talle ka liiga, siis on tunne nagu oleks lapsepiinaja. Kättemaksuks pissis Mammu mu enne tal mähet vahetades mõnuga täis. No ei võinud siis 20 sekundit oodata.

Käisin täna kohalikus lõngapoes ja no ma leidsin nii ilusa lõnga, et ma oleks tahtnud igast värvist ühe osta. Aga üks tokk oli ligi 4 euri ja ma ei raatsinud. Ehk teine kord, kui tuleme ostan mõne värvi juurde. Valmis olen vahepeal meisterdanud kaks paari kindaid. Ühe tellimustöö, mida hetkel pärlitega kaunistan ning ühe lõnga jääkidest tehtud palmikutega käpikud. Lõnga jätkus nende peale pea sentimeetri pealt. Imepisike jupp jäi vaid alles. Peaks veel mõned paarid ruttu kuduma, et 14. detsember midagi seal laadal müüa ka oleks. Ega ma suurt raha teenima lähegi, tahaks vaid kappi ruumi saada ja osalustasu tagasi teenida.

Tahtsin ka lihtsalt kirbuturule müüma minna oma kola, aga uskumatu, kuidas need kohad seal kaovad. Kell 10 pannakse vabad kohad üles ja kella 1-ks olid kõik otsas. Mul veel oli kirja pandud, et ma kohe liigutaks ennast ja end ka ära registreeriksin, aga siis ma käisin arstil ja läks üldse meelest ära. Ja nüüd istungi oma kola otsas edasi. Remonti alustades ja kappe tühjaks tassides lõi ikka reaalse pildi ette, kui palju on kodus ebavajalikke asju. Ja naine (harakas) nagu ma olen, tassin muudkui seda kola ju koju juurde. Kõik ilusad ja läikivad asjad, ja kui veel odavad ka on. MULLE. Olen juba osad asjad ära andnud-visanud-müünud, aga ikka, seda kola ilmub igalt poolt aina rohkem ja rohkem välja. Nad vist paljunevad põrandapragudes.

Aga praegu kõik. Katsun oma lõputööd veidi edasi kirjutada. Selleks ma ju siia maale üldse tulingi 🙂

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s