Mõttelõng

On pühapäeva pärastlõuna. Sõidame praegu maalt tagasi linna, oleme juba Haljalast möödas. Andres sõidab, Mariel magab esiistmel oma turvahällis magusat und, ta muide jäi Metallica saatel magama, mina passin taga koos kottide ja muu kolaga. Ma kudusin paar rida, aga siis ma mõtlesin, et ah, ma harutan selle ju kodus niikuinii uuesti lahti, ei ole mõtet. Ega me seekord otse linna ei sõidagi. Käisime juba Andrese õe juurest läbi, polnud sinna nii ammu sattunud. Korra sõitsime Rakverest ka läbi. Vanaisa müüs mingisuguseid talverehve ja üks mees sealt kandist ostis need ära. Mängisimegi postitaksot ja viisime need talle koju kätte. Enne Viru-Nigulasse minekut, käisime korra veel Aseris Grossi poest läbi. Mina käisin. Ostsin tordi, pudeli vett, ŠOKOLAADIST JÕULUVANA ja Gregorile pulgakommi. Seda capslockis venda oli mulle eriti tarvis. Peaks neid kastiga koju varuma. Defitsiitkaup, nagu ta on.

Ma olen viimasel ajal väga palju mõelnud. Igasugustest asjadest. Marieliga arstil käik pani mind mõtlema. Ise psühholoogil käies, hakkasin mõtlema. Loen teiste kirjutisi ning mõtlen. Vahel selle üle, kuidas mõni inimene elab ainult draamast ja klatšist, teine jällegi õhust ja armastusest. Tahtsin vahepeal blogi parooli alla panna, üsna hiljuti kusjuures. Milleks inimesed, kes muidu minguga suhelda ei soovi, käivad siin lugemas? Palun, ärge tehke seda. See blogi on küll avalik, aga see pole teie jaoks.

Kodused ümberkorraldused väikestviisi toimivad. Reedel tõstsin elutoast laua kööki, panin põrandale mänguasju, plastikkaste, mille otsas turnida, patju ja muud huvitavat kraami. Ja reedel õnnestus mul ilma vingukoorita pesta ära nõud, pesta pesu, teha põrandad tolmuimejaga puhtaks ja oma müts ära lõpetada. See oli Mammu jaoks uus ja põnev, tal oli tegemist.

Eks nädalavahetus nüüd lõi jälle pildi kirjuks, käisime ju neljas erinevas kohas, erinevad inimesed, situatsioonid jne. Öö möödus isegi normaalselt, kui välja jätta fakt, et hommik algas 4.50! Siis kui teiste lapsed alles ärkavad, läheb minu oma juba esimesse, vahel ka teise päevaunne. Tahan kella uuesti tagasi keerata. 6 sobis väga hästi!

Muudan ka veidi enda elu. Näiteks pakkisin ma kaalu kapi otsa. Ma müüsin oma lõngad suuremas enamuses kõik maha (et osta uut ja ilusamat lõnga! :D). Ma vist mainisin, et sain oma esimese parkimistrahvi. See oli Karnaluksi ees. Ostsin oma elu kõige kallima atlasspaela. Kui muidu mul poes kulus umbes 8 eurot kopikatega, siis koos trahviga läks käik maksma ligi 40 euri. Andres siis naljatas, et müü oma kola maha, et trahv ära maksta. Hakkasin sõnasabast kinni ja uskumatu, samal õhtul oli mul ostja olemas. Ja nii irooniline ja naljakas kui see ka pole, see sama naine, kes mulle lianni poes need lõngad müüs, ostis nüüd mult need ära. Tal on oskusi nendega palju paremini ümber käia, kui mul. Nii et ma olen rahul, nad läksid heasse koju. Te oleks pidanud nägema, kuidas ma seda pakki pakkisin. Kõik lõngad sorteerisin materjalide kaupa ära ja panin eraldi kottide sisse. Siis need kotid panin kasti sisse. Kasti teipisin kinni. Siis kiletasin kasti pakkekilega kinni. Ja siis panin veel teipi. Ma vist ei saadaks klaasi ka nii hästi pakituna, kui oma kallist lõnga.

Kolmapäeval käisin pärast pikka pausi trennis. Nii mõnus oli. Esmaspäeval ma veel otsisin vabandusi, miks mitte minna ja ei läinudki. Ka kolmapäeval oleks peaaegu minemata jätnud, aga siis ma nägin postkastis arvet ja mõtlesin, et milleks ma seda tühja maksan ja pakkisin lapse sisse ja sõitsin kohale. Neljapäeval Mammuga arstil käies pidin peaaegu trepist alla kukkuma. Mu jalad olid nagu makaronid. Ja annavad veel siiamaani veidi tunda.

Ma PEAKS (PEAN!) lõputööd kirjutama hakkama. Ma olen juba tegelikult algust teinud, kuid sealt edasi minna ei viitsi. Just viitsi, sest tegelikult see ära kirjutada ei ole minu jaoks midagi erilist. Mul on vaja lihtsalt aega ja noh, vaba aega.

Paus…

Mariel ärkas. Kisaga. Kisas ta terve ülejäänud tee. Tegime korraks peatuse, ei aidanud. Las siis kisab.

Koju jõudes andsin Mammule rinda. Mul on vist rinnapõletik. Kusjuures ainult vasakus, selles rinnas, mida ma pole tema söötmiseks juba kuid kasutanud. Vastik, palavik on ka.

Kodus olen produktiivne olnud. Pakkisin asjad lahti, panin kõik oma kohale. Pesin nõud, panin riided pesema, koristasin natuke. Käisin poes, tegin süüa. Mmm, kodune toit. Kartulipuder ja hakklihakaste, kõrvale porgandi-ananassi salat.

Isadepäevaks said meie pere isad endale tassid. Sellised viguriga tassid, mis muidu on musta värvi, kuid kui sinna kuuma jooki sisse panna, ilmub sinna pilt. Minu isa ja vanaisa olid sellest loomulikult väga vaimustuses. Vanaisal tuli isegi pisar silma. Magic. Andres tahtis ka tassi, sai. Tema juba teadis, mis sellest oodata, erinevalt teistest.

Jaaa riided läksid kuivatisse ja järgmine masinatäis pessu.

Käisin eile ka kaltsukas ja erinevalt eelmisest korrast, sain ma NII PALJU KRAAMI. Ma maksin asjade eest lausa 10 eurot 😀

Pesen kõik puhtaks, teen pilti ning siis saan teha seni aegade kõige suurema kaltsukapostituse. Väga palju sain asju Mammule. Ilusaid kleidikesi ja kampsuneid, palju asju, mis hetkel veel veidi suured, kuid küll ta kasvab. Ma isegi ostsin ühe body, mis ma teadsin, et on talle kindlasti väike, aga see oli nii armas! Endale sain ka mõned asjad ning isegi Andresele.

Ja nüüd magustoit – jänksi piparkoogikohuke hõrgu glasuuriga. Njämm.

Panin enda arvates just Marieli magama. Ja nüüd kuulen: Ääääoouuaaaäää teisest toast. Appi. Ma tahan rahu ja vaikust.

Ma peaks kappe sorteerima ja palju asju müüki panema, et selle raha eest uus tapeet osta ja tuba ära remontida.  Ei tea, kas oleks väga nõme need siia väikse raha eest müüki panna? Ma tähele pannud, et väga paljudel oma müüginurgake blogis olemas. Keegi abielluma ei hakka? Mul on täitsa uus loor, sõrmusepadi ja väike kotike pakkuda. Meil läks oma tähtsal päeval nii kiireks, et need asjad jäid meil maha 🙂

Ma loodan, et ma väga haigeks ei jää. Ma tahan nädalavahetusel tantsima minna. Ma tahan, et mu parem pool Pärnu-Jaagupist linna tuleks ja siis tahan ühte vaba õhtut, et ma ennast vabaks saaks lasta. Mul oleks selleks uut kleiti ja uusi kingi tarvis muidugi.

Jaaa me avastasime just, et vanaema pakkis mannavahtu purgiga kaasa. Piduuuu.

Note to myself:

  • Taasavasta vana hea muusika ning läbi selle ka iseennast
  • Lase varrastel kiiremini käia
  • Kirjuta oma kuramuse lõputöö valmis!

Lõpetuseks kõige esimene pilt minu BEEBIST! Miks nad küll nii ruttu kasvavad?

DSC_0043

Advertisements

2 thoughts on “Mõttelõng

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s