Mariel 8.kuud

8 kuud ja 8 hammast, midagi 7 kilo kanti ja vist ka 70 cm juba. Seekord arstil ei kaalutud ega mõõdetud, sai ainult esimese eluaasta viimase vaktsiinisüsti. 8.kuune Mariel käputab, istub iseseisvalt, tõuseb toe najal püsti ning kui ese, mille najal püsti tõusti ka mööda põrandat libiseb ja liigub, siis astub selle najal ka paar sammu. Mariel kolab juba sahtlites ja kappides, viimane aeg aliexpressist tellida hulgi turvakinnitusi. Varsti ta ulatab juba pliidi ukseni ning kui sellest kinni saab, kukub ta lihtsalt tagurpidi koos sellega tuldud teed tagasi alla. See ei oleks kindlasti tore. 24/7 peavad nüüd silmad ka selja taga ja külje peal olema, et selle rübliku tegemistel silm peal hoida. Ma isegi imestan, et püsti tõustes pole veel ühtegi kukkumist olnud, pigem juhtub neid siis, kui ta liiga hooga end istuma sätib ja tasakaal ära kaob. Muidu potsatab ilusti pepule või paneb enne käed maha ja siis istub tagasi. Ööunne läheb ta üsna vara, juba 7-8 aeg ning seetõttu ärkab juba 6 aeg üles, mis ei ole üldse mitte tore, sest mina olen ööinimene ja saan ise magama alles 1 aeg ning siis kui ta tõuseb on minul käsil alles kõige magusam unefaas, kust ma kohe üldse mitte üles ei taha ega jaksa tõusta. Nüüd veel keerati kella ka. Appi. Hambaid on juba veel tulemas – käed ja närimislelud on hoolega suus ning tatti voolab ojadena. Nädal tagasi hakkasin talle tutvustama veidi tükilisema konsistentsiga püreesid. Ega need väga hästi peale ei lähe, suuremad tükid sülitab lihtsalt välja. Aga see oleneb kõik söögist. Kui ma talle kahvliga banaani katki teen ja seda annan, siis pole tal mingit probleemi söömisega. Näputoidu krõbuskite ja pallikestega samamoodi. Kuid pudru ja õunatükid ajab ta kohe suust välja. Ehk see kuu saan jälle veidi julgust juurde, et talle ise midagi pihku anda, mida ta siis nosida saaks. Õnneks see halvav hirm, et midagi kurku võib minna, hakkab mul tasapisi ära kaduma ning ma ei haara esimese kõõksu peale teda tagurpidi vaid lasen tal ise hakkama saada ja tüki välja köhida.

Siin aga väike pildiseeria eilsest minisünnipäeva kodusest fotosessioonist. Nagu näha, siis pildile püüda teda on üsna keeruline, ta peab mul süles olema, sest kui me ta üksi vaibale panime, oli ta 2 sekundiga teises toa otsas juba tooli najale turnimas. Ma ei viitsinud isegi pilte töödelda, lõikasin veidi parajamaks lihtsalt.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s