Kolm on kohtu seadus

Eile oli mul juba KOLMAS arki sõidueksam. Päev enne võtsin veel vanalt sõiduõpetajalt paar tundi. Ta ütles mulle tunni lõpus, et ära enam tagasi tule, ehk vihjas, et tee see ometi ära nüüd!

Hommikul mul sees kõik keeras, isu ei olnud, und ei olnud. Tahtsin selle sõiduga lihtsalt ühele poole saada. Sõitsime siis Mustamäele, aga läksime seekord hoopis Järvevana teed mööda. See mis linnas toimub, on kergelt öeldes porno. Nii suur linn ei saa enda liikluses taolist korralagedust lubada! Järvevanal oli ka väike ummik, ehk suutsin juba kolm korda mõelda, kuidas ma jään hiljaks ja mind sõitma üldse ei lubatagi ja olengi eos juba läbi kukkunud jälle. Aga jõudsime varem. Ootasin siis närviliselt. Nägin, et eksamiautod juba ootavad ning eksamineerijad samuti. Eelmised kaks korda on seal olnud üks kohutavalt ebameeldiv mees. Ma juba jõudsin mõelda, et kui ta peaks mulle eksamineerijaks sattuma, siis ta lõpetab hambutuna. Esimene kord, kui eksamil käisin, ei teadnud ma, kust ma näen neid nimesid, et kes kus autos sõidab. Ja ta siis kohe nähvas mulle, et noh, sa tulid end niisama siia näitama vä? – Selline suhtumine ei jäta inimesest just kõige paremat muljet. Teisel korral ta kimus ülbe näoga auto kõrval suitsu. Eile teda õnneks polnud! Sain juba kergemalt hingata.

Leidsin siis oma nime ja tutvustasin end eksamineerijale. Tegin ka kohustusliku tiiru ümber auto, et veenduda, et auto terve ja rehvid täis oleks. Istusin siis autosse ja hakkasin peegleid ja istet paika sättima. Kui see tehtud, küsisin, kas võin platsil ka ühe tiiru teha ning tõusult kohalt minekut proovida. Kes ei tea, siis meie auto on automaat, eksami tegin ma manuaaliga. Ja ma polnud üsna ammu käike vahetanud :D. Auto tegi väga väga imeliku häält – terve auto sellist häält ei tee. Küsisin ka kohe ehmatusega, et mis see oli, aga eksamineerija rahustas, et oh see on tavaline. Eks need autod ole seal mõnuga retsi ka saanud. Sain ka ise retsida – läksin kolmanda käiguga kohalt… Aga see pole viga – see on tase omaette. Kui meil veel opel oli, siis sõitma õppides läksin sellega viienda käiguga kohalt minema :):):)

Igatahes alguses oli tee juba tuttav, TTÜ ringliiklusega ristmik, kuid minu üllatuseks ei sõitnud me mitte edasi Haabersti ringile, vaid hoopis Nõmme poole. Kerge ehmatus oli kohe sees, sest ma pole seal kandis väga liigelnud. Arvasin siis, et sõidan alustuseks väikseid tänavaid, kuid ei. Ainult otse ja otse kuni Laagrini välja. Nõmmel oli väga palju väikseid ringliiklusega ristmike. Aga no need on lapsemäng võrreldes Haabersti ristiga. Jumal tänatud, et ma sinna ei jõudnud. Pärnu mnt-le jõudes keerasime Laagrisse! Mis on minu jaoks veel tundmatum maa, kui Nõmme! Nägin ära ka Saue sildi, mul tõesti polnud õrna aimugi, kus ma olen. Sain 70-ga sõita. Ei tea, kas ta luges seda siis maanteesõiduks. Aga oligi hea, sest mul polnud meeles, kas eksami sooritamise ajal võin 110 alal sõita 110-ga või 90-ga, nagu õppesõiduki ja vahtrahelega ikka. Seal läksid mul korra käigud segamini, sest 6 käiguga auto oli minu jaoks veidi uudne. Muidugi, õppesõidu auto oli samuti 6 käiguga, kuid üle 4-nda käigu ma sellega sõita ei jõudnudki. Linnavahel ei ole väga võimalustki. Igatahes lõpetasime Õismäe kandis, kus ma pidin manööverdama kahe tee-ehitus auto vahelt mööda ning siis tegema kitsas kohas tagasipööret. See oli kerge – ma saan siin maja ees pidevalt edasi-tagasi autoga nõksutada, enne kui siit välja pääseb. Ju ta sellega jäi rahule. Ma ise küll jäin 🙂

Ja siis sõitsimegi juba Mustamäe poole tagasi. Enne ARK-i tegin veel ühe väikse vea, pidin sooritama vasakpöörde,kuid ma ajasin teeotsad sassi… Õnneks kedagi ei tulnud ja kuidagi ma liiklust ei ohustanud. 

Parklasse tagasi jõudes, pidin tegema tagurpidi boksi. Siis sai nalja. Ma tegin seda 3 korda! Ta ütles, et ma pargiks auto sinna puu alla, kus ta enne oli. Ma suures närvelduses ei mäletanud esiteks, kuhu puu alla, ja kui ma juba ära pargitud sain, siis ta ütles, et ei, ta ei mõelnud seda puud… Noooojah. Parkisin ta siis teise puu alla ja suretasin auto välja. 

Ja siis hakkas epistel…Küll oli see pahasti ja seal läks halvasti ja see ja teine ja kolmas viga. Ütles, et ma ei vaata üldse, kus teised sõidavad. Ma siis vaidlesin, et ma näen silmanurgast ju, et kedagi ei tule. See sama teema oli mul ka sõiduõpetajaga. Ta ei saanud aru, kuidas ma näen, kui ma ei vaata. Aga ma näen! Ju siis oma kolmanda silmaga. Kellelegi ma veel pooleteist aasta jooksul, mis ma roolis olen olnud, ette pole keeranud, ühtegi avariid ega avariisituatsiooni samuti pole põhjustanud. Ütlesin siis eksamineerijale ka, et ma ei sõidaks elu sees laps autos, kui ma oma oskustes ja võimetes kindel ei oleks. Ta siis puhistas seal midagi omaette, vaidlesime veel natuke, siis ta hakkas oma i-padi ekraani toksima ja ma olin juba mõttes leppinud, et kukkusin jälle läbi. Ning siis ta ütles, et no halastame sulle. Ma küsisin ainult, et tegelt v? Ja ta hakkas jälle nokkima, et tegelt tegelt. Mine siis nädala pärast lubadele järgi. 

Wuuuuuuuuuuuuh milline kergendus. Ma siiamaani ei usu seda! Käisin veel ARK-i infoletist küsimas, et kas mingi paber ka väljastatakse, enne kui päris load kätte saab. Ütles, et autokooli tunnistusele kirjutatakse. Eksamineerija seda ei küsinud ja kuna järgmise sõiduni oli veel aega, siis ma jooksin sinna tagasi ja võtsin tunnistusele ka allkirja, et B-kategooria load on käes!

Kes veel mäletab, siis oma sünnipäeva postituses seadsin endale järgmiseks aastaks eesmärgid. Üks neist on nüüd täidetud! 

Jeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee 🙂

 

 

 

 

Advertisements

2 thoughts on “Kolm on kohtu seadus

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s