Appi, mu laps kasvab suureks ehk…

Ehk eile avastasin ma täiesti juhuslikult, kui teda magama üritasin panna ja järjekordselt lutti suhu toppisin, et midagi on teisiti. Ta võttis luti tagurpidi kätte ja näris seda vihaselt. Torkasin siis näpu suhu ja mida ma tunnen? Alt on teravad hamba sakid juba väljas! Kuidas? Neid eile ju ei olnud! Tuppa tagasi jõudes proovisin siis seda nippi järgi, et katsusin metalllusikaga, kui käib kõlks, siis on hammas. Ja käiski kõlksti! Uskumatu. Ja kui ma siis oma beebigrupis kiitlesin, et küll läks hästi, ei tulnudki palavikku ega jorinat, siis sain kohe karma käest sajaga tagasi ja mida päev edasi läks, seda kõvemaks läks jorin. Õhtuks oli ka 37,7 palavik. Saunatamise jätsime temal seekord ära, tõmbasin ta niiske rätikuga üle ja lasin mähkmeväel magada. Suure vaevaga kussutasime ta siis juba enne 8-t magama. Teades, et eks sellest üks õuduste öö tuleb, läksime ka ise varem voodisse. Ja siis enne südaööd hakkas pihta. Viuviuviu ja nii 45 minutit järjest. Ei sobinud ühes asendis, ei teises, süüa ei tahtnud, midagi ei tahtnud. Lõpuks panin lapse põrandale teki peale. Ta ukerdas end kohe kõhuli ja nii vähe oligi vaja – nägu nalja täis ja nutuvõru suu ümbert kadunud. Lasime tal siis veidi aega põrandal tegutseda, ise rampväsinuna voodis lamades, kuni hakkas uuesti viuviuviu pihta. Võtsin lapse siis meie vahele ja rääkisin rahulikult, kuidas homme tuleb vanaisa juba koju ja ta peab tubli tüdruk olema et siis vanaisale ka oma kikusid näidata saaks ja varsti pärast seda vajuski tal silm kinni. Õnneks edaspidi ärkas ta ainult söömiseks. Muidugi ei ole väljas veel tervet hammast, silmaga üldse raske seletada, et seal midagi oleks, aga katsudes on täitsa tunda, kuidas hamba ääred juba väljas. Ma ise arvan, et tulevad kohe kahekesi korraga need hambapoisid tal, sest seda teravat äärt on päris pikalt. Või siis üks suur pikk hammas? Loodetavasti mitte. 

Muidu on Mariel täitsa tublisti arenenud. Sirutab end uhkelt käte abil püsti, siis laseb alla tagasi ja ajab pepu uppi. Jubedalt tahaks edasi minna, aga pole hullu, küll jõuab. Õppis ära ka ümber oma telje tiirutamise. Kui ma panen ta põrandale tekile maha, siis ümbritsen ta mänguasjadega. Jõuab iga ühe juurde. Kuid nagu “hetkel” maalapsele kohane, ei istu üldse kõige paremini need linnast ostetud uhked värvilised ja kilisevad-kolisevad mänguasjad, vaid kõige paremini läheb peale märgade salfakate pakk ja roheline purgikaas, mille ta köögi laua pealt haaras, kui mul süles istus. Andsin talle ükspäev lusika ka pihku, et hea külm, saab hambavalu veidi leevendada, kuid seda ta hakkas kurku toppima. Praegu üldse katsetab. Oma kaelkirjaku jalgu üritab ka kurku toppida. Ma ei mõista miks. Vaevalt, et see meeldiv tunne on. Kuid eks tal olegi tarvis saada see tunnetus kätte, kui kaugele midagi suhu panna võib. Andsin talle täna hommikusöögilauas kurgiviilu ka järada. Jällegi – hea külm. Aga ta üritas seda minu näppude vahelt kätte saada ja endale pihku haarata ja tahtis ise seda suhu panna. Siis ma kohe ehmatasin, et raudselt topib selle ka kurku ja võtsin selle käest ära. Nii igaks juhuks. Sai 15 sekundit kurgi tekstuuri katsuda/maitsta küll. 

Esmaspäeval on Marielil järgmine perearsti visiit. Ma otsustasin, et lükkan edaspidised vaktsiinid edasi – nii teadmata aja. Mulle pole algusest peale istunud see mõte, et lasen nii pisikesse kehasse erinevaid haiguseid ja mürke süstida, kuid nii sünnitusmajas kui ka perearstil keegi isegi ei küsinud mu arvamust, vaid joosti kohe süstlaga kohale. Mida aeg edasi on läinud, seda rohkem ma tunnen, kui vale see on. Iga kord peale süsti läheb kogu režiim jälle sassi. Laps nutab hüsteeriliselt päevad läbi, magamisajad on kaootilised, sööb halvasti, kõhu võtab lahti jne. Ja kui nüüd need jamad niigi hammaste tõttu jälle tulevad, siis topeltjama ma välja ei kannataks. Kui ma just pehmete seintega asutuses lõpetada ei soovi, siis pean veidi vaatama, kuidas mõlemi, nii enda kui lapse jaoks asjad veidi leebemaks saab organiseerida. 

Loodetavasti ei hakata mulle lapse kaalu tõttu ka veel lisatoitu peale suruma. Soovin ikkagi sügiseni oodata, kuni see 6 kuud täis on tiksunud. (Andsin küll kurki, aga no seda ta ju ei söönud). Ta ei võta mul just kilode viisi kuus juurde, nagu mõned teised lapsed, aga niikaua kuni areng on eakohane ja muid probleeme ei ole, siis ma leian, et ei ole mõtet niisama hakata talle muud soga sisse söötma. Pealegi ta on täitsa voldiline ja beebi moodi, nagu peab olema, ei ole sugugi alatoidetud. Oma sünnikaalu on ta juba kahekordistanud ning üle selle ja pikkust samuti mõnuga visanud. Väga tahaks sügisel proovida näputoitu, aga ei suuda mõelda, kuidas oma hirmudest üle saada, et ma annan talle liiga suured tükid ja lämmatan ta ära ja ei oska vajadusel midagi teha :S. Muidugi, ma olen end ammu juba väikelapse esmaabiga kurssi viinud, kuid siiski. Alati jäävad need agad. Võibolla proovin siiski algul püreedega, kuni MINA end veidi kindlamalt tunnen. Mariel sööks ise ammu kõike head ja paremat meie laualt, kui vaid antakse. 

Sellega meenub jälle ühe toreda beebigrupi üliarenenud laste emmede geniaalsus. 

Millegipärast postitati see küll Muksulasse, kus müüakse beebi/lastekraami, kuid see selleks. Keegi otsustas uurida, kui vanalt teiste lapsed toe najal kõndima on hakanud. Alguses tuli seal päris mõistlike vastuseid, kellel 9, kellel 11 kuuselt. Kui siis tuli üks MAMA lagedale, kuidas tema 6 kuune laps KÕNNIB ISESEISVALT! Hallllllelluuuja. Ma ei hakanud midagi ütlema, kuidas see pole just lapse arengule kõige parem, kui ta füüsiline areng vaimsest niivõrd palju eespool on. Kuid siis oleks mulle öeldud, et ma olen KADE. 

Jep, ma nüüd lähen olen kade edasi 🙂

Advertisements

6 thoughts on “Appi, mu laps kasvab suureks ehk…

  1. Sa oled ehk sellest ka kirjutanud, aga ma olen uus lugeja ja ei jäänud silma seda postitust. Mis haiglas Sa sünnitasid ja missugused muljed olid? Kas käisid perekooli loengutel vms?

    • Sünnitasin Pelgulinnas, olin ka seal arvel. Üldmuljed on nii ja naa. Sünnitusega jäin väga rahule, keegi oli pidevalt mu kõrval, seletati ilusasti, mis tehakse, keegi ei karjunud (tuttaval oli itk-s selline ämmaemand sünnitusel kes kõrval karjus, et jaa, sul peabki valus olema, teha oli ju mõnus, nüüd kannata!), sellisest suhtumisest ma õnneks pääsesin. Aga rasedusega arvel olles vahetasin raseduse lõpupoole ämmaemandat, sest esimene ämmaemand oli küll kuu pealt kukkunud ja kuna ta oli vene rahvusest, siis ta ei saanud isegi aru, mis küsimusi ma temalt küsisin. Kui mu kõht ja kaal märgatava hüppega poole raseduse pealt kasvama hakkas, siis sõimas mind paksuks ja diabeedikuks, tegelikult oli mul polyhydramnion, ehk lootevett üle normi 2,5 korda rohkem. Aga tema ei tulnud isegi selle peale, et seda uurima hakata. Uus ämmaemand ütles esimese asjana, et lootevett üle normi rohkem. Ning lõpus ei suutnud arstid omavahel kokku leppida, mis edasi teha. Üks ütles, et on vaja esile kutsuda, teine, et ootame nädala veel ning nii mind jooksutati viimane kuu iga nädal päevasesse satsionaari uuringutele ning otsusele ikka keegi ei jõudnud. Kui mul lõpuks esilekutsuv tablett pandi, siis oli sünnitegevus juba ise õnneks peale hakanud ning enam koju ei hakanud mind keegi saatma. Õnneks, sest mu sünnitus kestis alla 3 tunni ja vajas meditsiinilist sekkumist, mine tea mis kodus oleks võinud juhtuda. Kuid muidu julgen soovitada küll. Eriti soovitan ämmaemand Aili Kütti! 🙂
      Perekooli loengutele jõudsime vaid korra, see vist oli tugiisiku loeng. Minul sellest kasu polnud, sest valu aeg ma pigem soovisin, et keegi mind ei puutuks. Mingisugune silitamine ja masseerimine ei tulnud siis kõne allagi. Kuid tagantjärgi mõtlen, et oleks tulnud imetamise loengus ka kindlasti ära käia. See on üks omaette teadus, kuigi tundub nii iseenesest mõistetav. Sinna soovitan kindlasti minna.

    • Mariel tänab! 🙂 Ning ma niiiiiiii südamest loodan, et need edaspidi kergemalt tuleksid. Kindlasti on ka neid, kellel veel hullemini läheb, kuid siiski. Tahaks ju öösel magada 😀

  2. Näh, ära jama, loe ikka raamatut – seal on ju kirjas, et ennemini läheb püree kurku, kui näputoit 🙂 ära karda, lase lapsel tegutseda 🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s