Hitleriemmed vol 2

Minu praegune moto on vist – ei saa mitte vaiki olla. Olen kogu elu enda arvamuse alati välja öelnud. Jah, mu suhtlemisviis on vahel veidi sarkastiline, kuid ma olen harjunud suhtlema inimestega, kes mõistavad huumorit ja ei ole lollid. Ma ei mõtle kunagi midagi halba. Kui mõtlen midagi halvasti, siis ma ka ütlen halvasti. Nii lihtne see ongi. Ma ei salli lollust. Ja no seda jagub siin maailmas kamaluga. Tundub, et mõnele on lusikaga antud ja kulbiga võetud. 

Niisiis. Mõtlesin tükk aega, kas kirjutan sellest või mitte. Asi ise juhtus juba nädal-kaks tagasi. Kui veebruaribeebid 2014 grupis anti mulle valida, kas lahkun ise või mind visatakse välja, siis beebid 2014 grupist löödi mind lausa enesele teadmata minema. Käisin jalutasin õues pool tundi, panin last magama ja voilaa, läinud ma olingi. Kuna ma lõpukirjutisi ei näinud, siis ausalt, ei tea isegi millepärast. 

Igatahes, oli siis kaks teemat milles ma sõna võtsin. Ei kasutanud ühtegi roppu ega vandesõna. Täiesti tavaliselt kirjutasin ning jälle loeti sellest välja ma ei tea mida ning tembeldati mind ülbeks, vastikuks, kadedaks inimeseks, kes pritsib sappi ja tahab teistele ainult halba 😀

Teema nr 1:

Jutt ise selline, et keegi “tibuemme” uuris, kas ta oma 2. kuu vanusele lapsele võib anda poepiima. 

Huvi pärast siis küsisin, et kas tõesti ei ole võimalust lapsele osta rpa-d? Vastas, et ei ole. Küsisin siis, et kuidas ta siis selle lapse üles kavatseb kasvatada, kui tal pole isegi võimalusi/vahendeid, et lapsele kvaliteetset ja tervislikku sööki muretseda. Siis hakkasid teised tibuemmed juba vahele lahmima, et mis see minu asi on, las annab mis tahab oma lapsele, iga ema teab ju ise kõige paremini. Nooooojah. Jälle see jutt + siis, et vanasti ju anti ka. Praegu ei ole vanasti. Kohutavalt teeb nalja, kuidas 15-17 aastased noored targad emad targutavad, kuidas vanasti tehti nii ja vanasti tehti naa. Eriti teeb nalja ütlemine: Jah, ma olen alles 22 ja ma ootan oma neljandat last – MINA TEAN KÕIGE PAREMINI! Tuut tuut, siit tuleb beebivabrik. 

Kirjutasin siis viisakalt, et enne võiks ikka ette mõelda, kui laps muretseda. Pole just kõige targem tegu, kui pole isegi vahendeid, et lapsele süüa osta. Siis äkki kirjutas, et ta joob aptamili. Üks kirkam kriit jõudis ette ja ütles talle, et kullakene, ära ole kade, seda tuleb ikka lapsele anda, mitte ise sisse juua. Siis sai juba tema tibuemmedelt vastu päid ja jalgu. Aga no kammoon. Ta ise kerjas seda. Kui inimene kirjutab, et tema joob, siis mina loengi, et tema joob. Loogiline. Ehk kokkuvõttes väga segane jutt.

Tõenäoliselt sama keiss, mis ühe meie endise grupiliikmega, kes rasedana muudkui halas, kuidas laps võiks enneaegsena sündida, et mees saaks isapuhkusele jääda ja rahad juba liikuma hakkaks – me viskasime ta lõpuks välja ja hiljem teatasime ka lastekaitsele, kui ta perefoorumis kirjutas, et tema rinnapiima ei anna ja rpa-d ka osta ei raatsi, et kuramuse perearst pole nõus seda odavamat kraami ka kirjutama, annab ka tavalist poepiima. No ja muidugi jälle – vanasti ju tehti. Pani vannivette lapsele tripperilillat. Pani liiga palju ja ei lahustanud ära ja see söövitas lapse nahka augud. Sellest oli tal vaja muidugi pilt üles panna, et ups, mis ma nüüd teen.

Aaaaargh. Vabandust, aga selline asi ajab sita keema. Sotsiaalala õppides olen viimase 3 aasta jooksul näinud ja kuulnud rohkem idiootides, kui mõni terve elu jooksul, ja no ausalt, mõistusel hakkab valus, kuidas sellised inimesed üldse olemas on ja jumal küll, miks sellised paljunevad???

Igatahes, teine teema oli ka seotud lisatoiduga, üks teine “tibuemme” uuris, kas ta oma 2 kuu vanusele lapsele kohupiima võib anda. Kirjutasin lihtsalt, et ei või. Ja kui seal hakkas riburadapidi tulema, et muidugi võib, ma annan ka oma kahe kuusele kohupiima kreeme ja jogurteid, sest mu tipsununnukene ei saa muidu ju kõhtu täis, siis ma ei saanud mitte vaiki olla :D. Mis mõttes, kuidas ta teab, et laps ei saa kõhtu täis ja kas kohupiimakreemi sisse söötmine on siis kõige õigem viis, et laps kõhu täis saaks? Muidugi, milleks rpa – see on ju puhas keemia ja mürke täis. Enne ikka kohupiimakreeme ja jogurteid vaja sisse sööta. Üks kirjutas, kuidas tema annab kohukesi kaa. Aaaah, jumal sa näed ja ei mürista. 

Olgu, vanasti tehti nii. Kui vanasti? Mina sain 22 aastat tagasi ka rpa-d. Tean ka inimesi, kes 30 aastat tagasi rpa-d sai, kui emal piima ei olnud. Ei saa peitu pugeda jutu taha, et muud ju ei olnud. Oli küll. Ja see ei olnud mingi rikaste inimeste lõbu. Apteekides oli täiesti saadaval. 

Üks lagi oli ka see, kuidas üks emme hakkas nende teiste kallal õiendama, et lollakad, aru ma ei saa, kuidas te võite lapsele puhast lehmapiima sisse joota??? Seda peab ju meega lahjendama! 

Üks rpa emme kirjutas, et tema teeb iga hommikul valmis korraga 7 pudelit sööki ja paneb külmkappi, vahepeal ei viitsi soojendada ka. Savi, et see kraam säilib peale valmistamist ainult pool tundi, nii on ju mugavam! 

Tšort poveri pošalusta! 😀

Ühesõnaga, mina olen täielik debiilik ja vastik ja ülbe ja kade ja halb inimene terve grupi tibuemmede sõnutsi. Tibuemmedeks nimetan neid seetõttu, et iga nende kirjutise lõpus on sõnad – tibulinnukene, tupsununnukene, kullakallikene jne jne. 

Vaene Mariel, saab ainult rinnapiima. Kui seda ei oleks, siis annaksin talle rpa-d. Lisa hakkan ka alles 6. elukuust andma, kui just ei ole kohutavat meditsiinilist vajadust, miks peaks seda varem alustama. Seda tõenäoliselt ei juhtu, sest ta saab juba varsti 5. kuu vanuseks, areneb täiesti normaalselt ja võtab ikka veidi juurde ka ning viskab mõnuga pikkust. 

Ahhaa, meenus veel üks pärl. Üks tibuemme hakkas teisi õigustama, et mõni ema ju ei teagi, kuidas ja mida lapsele süüa anda. Hallooo. Sa oled 9 kuud rase, kas sa tõesti ei jõua ühte loengusse, paari sõbraga rääkida või mõnda väikelapsega seonduvat raamatut läbi lugeda?

Ja ausalt, ma ei liialda. Selliseid pärleid sealt lugeda saigi. Kahju, et mu meelelahutus otsa lõppes. Eks tuleb mõni uus grupp leida 😀

Ehk kallid rasedad naised. Rinnapiima pole üldse tarvis. Kui lapsel on kõht tühi, siis saatke ta kööki võileiba tegema! 😉 – see oli nali, kui keegi aru ei saanud. Seal grupis ei saadud… 

Minul on lapsele lisatoidu andmisega alustamisega veel kuu aega vähemalt aega, kuid viin end varakult juba kurssi, mida, kui palju millal anda võib. Soovin proovida, kuidas talle näputoit sobib, kui ei, saab ka püreed teha. Ma naiivsena arvasin, et iga üks teab seda, et alustada võiks soolasest – porgand, kartul, lillakapsas – muidugi ilma soolata! Ning siis banaani-õuna-maasikate jms peale edasi liikuda. Aga et vastsündinule kohuke pihku pistetakse, see on midagi uut 😀

Palun kallid noored ja mitte nii noored emad. Ärge rikkuge oma lapse tervist. See, et tal neist kohukestest esimesed paar aastat midagi viga ei ole, ei tähenda, et need halvasti ei mõjuks. See võib avalduda alles täiskasvanueas. Kui teie laps teilt kunagi neeru paluma tuleb, siis teadke, et te ise võisite olla selle probleemi põhjustajaks. 

Tõmbaks siis otsad kokku ja ausalt, tegelikult olen ma HEA 😀 – Andresel on üks T-särk sellise ütlemisega. Väga hea ütlemine. 

Advertisements

3 thoughts on “Hitleriemmed vol 2

  1. Täiesti uskumatu! Mul jääbki vist alalõug täna rippuma… Lehmapiima ja jogurtit! Appi kui pahaseks see teeb! Ma olen ka netis beebigrupis liige, aga õnneks on meil normaalsed inimesed koos. Ajudega. Kui tahad, siis tule meie kampa. Oleme Maibeebid 2014, aga me ei pahanda, kui beebi on mõnel teisel kuul sündinud 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s