Jaanid jaanid

Mis te arvate, kus me jaanid veetsime? Loomulikult maal. Sõitsime juba laupäeva hommikul maale ära ja saabusime alles täna. 4 päeva sai mõnusalt kodus olla. Laupäeval ma ausalt öeldes isegi ei mäleta, mis me tegime. Kindlasti sauna. Pühapäeval käisime siis õhtul Andresega kohalikku jaanituld üle kaemas. Panime lapse magama ja minu ema ja isa tulid vanavanemate poole lapse und valvama. Pidu polnud õnneks kodust kaugel, vähem kui kilomeeter. Kui oleks tarvis pidanud olema, saanuksime kohe koju tagasi joosta. 

Vihma kallas, võtsime kaasa ema suure ja katkise vihmavarju. Ajas asja ära. Kurb, et ilm õhtu ära rikkus. Ma ei mäletagi, et oleks nii koledat jaanipäeva veel olnud. Jaanituli oli klassikaliselt Purtse männikus. Metsaalune plats oli autosid täis ja tee poriseks sõidetud. Oi ma kahetsesin seal mülkas kõndides, et vanaema ei kuulanud ja vanu jalatseid jalga ei pannud. Mu roosadest gowalkidest polnud õhtul lõpuks suurt midagi alles. Seisime siis mõnda aega niisama vihmavarju all ja vaatasime, kuidas tuld süüdetakse ja kohalikud taidlejad oma tantsukavasid esitavad. Edasi liikusime siidri/õlle jahile. Vaadisiider maitses päris hää, aga Andres sai sealt tünnist küll vaid õllepesuvett – juua see kraam küll ei kõlvanud. Hinnad olid ka ilusad. Kahe joogi eest 5 euri :):):). Siis ma märkasin ühte tüüpi, kellel oli lägaburks. Oi kuidas ma olen ammu selle järgi igatsust tundnud. Suundusime siis järgmise telgi juurde, et burger osta. Seisin seal tükk aega, inimesi muudkui tuli ja neid teenindati. Ma seisin ikka nagu loll, raha näpus. Lõpuks andsin raha Andrese kätte ja ütlesin piisavalt kõvasti, et müüja ikka kindlasti kuuleks: ” Tundub, et siin teenindatakse ainult mehi, ole hea, osta ära nüüd”. Ja muidugi küsiti siis Andrese käest kohe, et mis ta soovib. Burgeri oleks võinud viimasena osta enne kojuminekut, süüa ma seda niikuinii ei oska. Terve nägu oli kastmega koos, muidugi suutsin seda ka jopele ajada. Lastele oli seal päris palju tegemist isegi. Üks kohalik noor naine oli kohal oma hobustega. Sõita sai nii vankriga kui ka loomal seljas. Lapsed said turnida päästeameti auto otsas. Seal oli ka batuut. Ja muidugi telk, kus müüdi õhupalle ja muid jubinad. Ostsin ka ühe õhupalli. Muidugi lapse jaoks. Hästi teenivad need laadamüüjad. Õhupall 2 eurot, kõige odavam. Ulme hinnad. Lasin siis mehel endast ja pallist mälestuseks paar pilti teha ja tundsin, et oleks nagu aeg kodu poole tagasi kõndida. Ega me seal kaua ei olnudki. Ei tea, kas isegi kaks tundi täis tuli. Aga hästi ajastasime. Nii, kui kodu uksest sisse jõudsime, kuulsime, kuidas üleval läks sahmimiseks ja laps nutma hakkas. Viskasin ruttu märjad riided seljast ja viskasin voodisse pikali ja söötsin lapse ära. Ma ei mõista miks, aga viimased nädal aega on meie 3-4 tunnised söögivahed ja öösel 1-2 korda ärkamised muutunud 1-2 tunni järgi söömiseks ja ööd on ka täielikud errorid. Täna öösel näiteks Mariel jäi kell 9 magama ja äratused olid meil kell 11 – 12 – 2 – 4 – 6 – 9. Okei, kell 9 oli juba hommikune söömine, aga ikkagi. Tahan tagasi oma und juba. Aga noh, sellest võin vist und näha :D.

Pühapäev oli rahulik, ilm oli juba ilusam. Käisime päeval Aseris ämma juures ja Nigulas surnuaias. Püüdsin surnuaias sisaliku kinni ja kui tahtsin sellega lapse juures pilti teha, hüppas ta lapsele pähe! Õnneks mammu ei ehmatanud ja sisalikud ei hammusta ja see oli tilluke ja selline äpardus siis seekord.

Õhtul grillisime ja ema oli teinud lausa kahte kooki. Tegime sauna ka jälle. Mina ootasin kräsupeakooki nagu jõule ja kui kõik käskisid oodata, kuni vend ka lõpuks koju jõuab. Okei, jõudis siis koju ja siis pidime ootama, kuni teised saunas ära käivad. No käisid siis ära, läksime meie ka ja kui me saunast tagasi jõudsime, oli teistel kook söödud! Milline karjuv ebaõiglus lasta mul nii kaua oodata ja kannatada ja siis niiviisi teha. 

Täna tegime siis homseks ette ära Marieli 4. elukuu fotosessiooni. Lapsest pildi tegemine on üritus omaette. Kord ta tatistas, siis ajas piima välja, siis oksendas oma kleidi täis, siis ei vaata kaamerasse, siis jälle tatistab, siis kisab niisama jne. Kokku tegime pea 400 pilti. Välja tuli äkki neli? 😀

Homme teeme koduse kaalumise-mõõtmise ka, sest arstile alles 15.juuli, kui Mariel peaks järgmise vaktsiini saama. Aga ma pole enam kindel, kas seda teha lasen. 

Kirjutan paar lauset üles, mis Marieli laginal naerma ajavad:

1. Kes see tegi piiksu? Eriti naljakas on talle, kui teha seda hästi peenikese häälega. 

2. Kas sa oled kaka aadu või sa oled kakaduu?

3. Sa oled sama pisikene kui elevandi väikse varba küüs!

Ärge küsige, kust sellised ajuvabadused tulevad. Teaks ma vaid isegi. 

Mõned pildid ka. Ma ei tea, miks nad blogisse nii halva kvaliteediga jäävad. Eks pean laskma kunagi Andresel uurida. Kes kusjuures, pole kordagi veel mu blogi lugenud 😀

Lõkke-enekas

 

 

Image

 

Mina kahe eurose õhupalliga

 

Image

 

 

Kodus on ilus!

Image

 

Maaaaaaaasikad

Image

Normaalsus ei ole niikuinii enam moes

Image

Üks ilus pilt ka lõpetuseks

Image

Homme panen minisünnipäevalisest ka pilte! 🙂

Advertisements

3 thoughts on “Jaanid jaanid

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s