Minu laps

Mõtlesin, et teeks ühe postituse, kus kirjutaks Marielist. Ma isegi ei ole enda tarbeks kirja pannud, mida ta millal tegema hakkas, sest ma ei tea ju kunagi, kas see juhtus kogemata või tegi ta seda teadlikult. Üritan temaga kodus võimalikult palju tegeleda ja võimelda ja nüüd oleme kolm korda käinud ka beebide võimlemises. Homme läheme esimest korda suurde basseini beebide ujumistrenni. Loodetavasti talle meeldib seal, sest ma panin just ühe summa raha magama tema roosatäpiliste ujumispükste peale :D.

Mul on temaga ikka üksjagu muretsemist olnud. 

Esimene asi mis beebid tegema peaks hakkama, on muidugi peahoid. Kuna esimese kuu mammu praktiliselt röökis maha, siis kõhuli sai teda väga vähe panna. Sest ta lihtsalt hakkas kohe röökima. Aga ma ikka punnitasin paar korda päevas ta paariks minutiks kõhuli saada. Minu kõhu peal ta isegi oli nõus olema, aga põrandal… karjus ja karjus, kuni leidis oma rusika ja hakkas seda lutsutama. Nii palju siis trennist. Kui ta oli juba 1.5 kuu vanune ja ikka pead kõhuli olles ei tõstnud, muutusin ma juba murelikuks. No muidugi see aitas ka kaasa, et beebigrupis teised beebid ju kõik tegid seda ja no mu perearst eeldab, et kui me nüüd 4,5 kuu visiidile läheme, siis laps juba kõnnib… aga see selleks. Toppisin teda ikka kõhuli, kuniks ükspäev ta sai sellega hakkama. Tõstis pead! Ja hoidis päris kaua. Ja sealt edasi on ta seda üha tublimini teinud. Aga siis uus mure. Õlavööde kange ja käed spastilised. Panin ta kõhuli, tõstis pea üles ja kolksti, kukkus ümber, sest vasak pool oli pinges. Hakkasin siis teda mudima. Ja panin muudkui kõhuli. Vaikselt hakkas siis see ümberkukkumine ära kaduma. Siis jälle uus mure. Eelistab ühte poolt. Ma hetkel isegi ei tea, kumb pool see oli, aga pead keerab sinna suunas. Hakkasin siis teda teisele küljele magama panema, tekikuhi selja taga, sest ta kavalpea keerab end ju ümber kui tahab. Nii, siis sai vaikselt sellest jamast lahti. See ühe külje eelistamine veel naaaaatukene on, aga täna füsioterapeut vaatas lapse üle ja ütles, et see on nii väike pinge veel, et pole isegi enam pinge nime väärt. Nüüd harjutame tublisti iga päev keeramist. Väikse sõrmega pean veel takka aitama. 

Täna läksingi spetsjomm varem võimlemisse kohale, et lasen füsioterapeudil (Mari Vaarik – super inimene!) ta üle vaadata, et kas on veel mingeid pinged, kas peaksin ikkagi perearstilt neuroloogi saatekirja nuiama, et saame võimlema ja masaaži või mitte. Uuris ta siis lapse põhjalikult läbi, mudis kõike, keeras ja pööras ja katsus teda igatepidi ja ütles, et täitsa musterlaps. Ainult see väike kaelapinge, aga soovitas jällegi rohkem last teisele küljele magama panna, et venitab kaelalihased lahti nii. Ja täna kusjuures laps on end ise sinna küljele magama keeranud :D. Ja ütles ka, et kohe kohe on keerama hakkamas, et hoiaksin silma peal ja kuhugi üksi teda ei jätaks. Mähkimislauale ei saa niigi ammu teda jätta, sipleb ja keerutab, mis kole. Võrevoodile pidime ju ka külje tagasi tõstma ja voodipehmendused ette panema. Üks hommik oli ta end meie voodisse nihverdanud ja teine hommik rippus jalg võre vahelt läbi. Nüüd seda muret pole. 

Mul süda kohe rahulikum. On need jamad vähemalt üle läinud. Peaksin vist perearsti vahetama. Ta jätab igakord oma jutuga mulje, et mina olen loll noor ema kes mitte midagi ei oska ega tea ja laps on ka mingi debiilik ja alaarenenud, sest 3 kuuselt veel ei kõnni. 

Mammu juba haarab teadlikult. Ükskord grupis arutasime, et mida haaramise alla liigitada. Kui ta mul tegelustoolis on siis ta vehib kätega ja püüab mänguasja ja üritab seda suhu toppida. Aga noh, ta üritab kõike suhu toppida, nii et seda ma haaramiseks ei lugenud. Proovisin siis talle ühte mänguasja ulatada. See on peenike rõngas, kus võtmekesed küljes, ta saab ilusti pihku võtta selle. Püüdsin siis ta tähelepanu ja ütlesin palun ja sirutasin rõnga tema ette ja ta sirutas käe, tegi peo lahti ja võttis selle kätte! Vot see on haaramine 😀

Üha enam punnitab ise lutti suhu toppida. Ja sama targalt nopib selle sealt välja tagasi, siis see kukub maha ja siis on pahandus… 😀

Ma pean iga päevaga üha enam klouni mängima, et last rõõmsana ja tegevuses hoida. Ta ei ole ju enam mingi tita. Titeasendites olla ei kõlba. Ta tahab ju välja näha! 

Ja nüüd on Mariel hästi rõõmus tüdruk. Ta naeratab hästi palju, kilkab ja nüüd on hakanud ka laginal naerma. Seda on juhtunud umbes 6 korda nüüd. Esimene kord maal, siis tegi mu vanaisa talle millegipärast väga nalja. Siis nädalapärast kordus ja nüüd kodus on ka paar korda olnud. Täna oli väga naljakas tema jaoks see, kui ma küsisin temalt hästi peenikese häälega “Kes see tegi piiksu?” 😀

Väga huvitav on jälgida lapse arengut, kuidas ta peenmotoorika iga päevaga paraneb. Kui tal uni on, siis ta hõõrub silmi, nagu filmis. Paneb käed rusikasse, silmade peale ja hõõrub neid. See on nii armas.

Magamisega on õnneks enamjaolt nii, et süsteem – laps voodisse, tekk peale, lutt suhu, musi ja pai, siis mängukalts pähe ja kergelt silmini ja ma kõnnin toast ära ja ta magab. Vahel peab paar korda lutti käima suhu tagasi panemas. Aga ta ponnistab seda juba ise ka väga edukalt teha. Teinekord aga, nagu nüüd peale vaktsiinisüsti – jah, ma andsin provokatsioonidele alla ja lasin selle teha ja kahetsen nüüd südamest – on unegraafik täiesti sassis. Laps teeb 20 minutilisi unesutsakaid, on üleväsinud, jääb magama ainult süles kussutades, kui sedagi… ehmatab end üles, karjub. Õudukas. Esimene kuu tuleb meelde. Aga ärkab ta üldjuhul vaid korra öösel. Eile oli esimest korda söögivahe üle 8 tunni! Sõi 7-8 vahel ja 9 jäi magama ja äratasin ta siis kell 4. Tundus kuidagi ulmeliselt pikk vahe. Me teeme nii, et magama jääb laps enda voodis, aga kui ma ta söötmise ajaks öösel enda kõrvale võtan, siis üldjuhul ta sinna ka jääb. Ma ei julge teda liigutada ja äratada ja kardan, et kui väntsutama hakkan, siis ajab jälle piima välja. Las ta siis magab meie vahel soojas. 

Homme siis ujuma ja peale seda üks väike beebide kokkutulek jälle. Loodetavasti Marielil hea tuju 🙂

Advertisements

2 thoughts on “Minu laps

  1. Las ta magab rahuga teie kaisus, ei ole mõtet tagasi tõstma hakata, muidu võid veel tund aega üritada teda magama saada, mul vähemalt oli nii… Meil Saara magab ka ikka meie voodis ja meile sobib. Hea lai voodi ka muidugi 😀 Ja ma soovitan perearsti vahetada küll, sul pole vaja seda igakuist negatiivset kogemust. Võiks ikka turvaline arst olla, kes ei pöörita silmi iga su küsimuse peale. 🙂

  2. Ma hea meelega võtan ta meile kaissu magama, aga siis hommikul on nii, et tema on keskel pikkupidi ja me kuidagi äärtesse end pressinud ja keerata-pöörata ei saa. Meil voodi ainult 140 cm lai :S

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s