Kiire kiire

Tegelikult peaksin ma praegu teooria eksamiks õppima, sest see on juba kell 10! Aga alati leiab ju sada muud palju põnevamat ja vähemolulisemat asja, mida teha. 

Kirjutan siis tagantjärgi, millega me vahepeal hakkama saime. Neljapäeval sõitis Mariel esimest korda rongiga. Käisime Sauel peiksil külas ja tädidega jalutamas. Läksime hommikul juba päris vara, rong läks 8.59. Andres viis meid Balti jaama autoga, sest Lasnamäelt sinna saja erineva asja, vankri ja muude kodinatega seigelda nii vara hommikul – tänan ei. Ja kui ma tegelikult südames lootsin, et Mammu rongis ilusti magama jääb, siis tema otsustas ristivastupidi teha. Tal vist oli väga põnev, silmad olid suured peas nagu tõllarattad, vaatas oma kopraonu mänguasja. Ja siis hetkel, mil rongilt maha astusime, piiga magas. Väga hästi ajastatud. Jalutasime siis peatusest Liisa juurde ja jätsin lapse õue magama. Mina sain täisteenindust nautida – kohvi ja hommikuputru. Aeg lendas, ja kell sai märkamatult juba 1 ning meiega liitus veel kaks emmet. Läksime kergliiklusrajale kärutama. Jalutasime veidi üle 10. kilomeetri. Liisa juurde tagasi jõudes sõimegi veel ruttu lõunat ja pidimegi Tallinna poole tagasi sõitma hakkama. Ja rongis kordus sama jama mis hommikul. Issi tuli meile linnas rongi vastu ja läksime kõik koos koju. Selline mõnus, tore, vahva, kiire ja äge päev oli. Meile väga meeldis. 

Reedel saime jälle väga vara ärgata. Ärkame me tegelikult koguaeg vara, lihtsalt iga päev ei ole kohe kella peale sättimist ja minekut, nagu eelmine nädal oli. Pidime sõitma Merimetsa pereõe vastuvõtule. Marielil oli siis kaalumine-mõõtmine. 2. elukuul kaalus ta nüüd 4.7 kg ja oli 54.5 cm pikk ja peaümbermõõt oli 39.5. ( Sündides 3 kg, 48 cm, pea 34). Väga naljakas on mõelda, et mu oma laps on nüüd 2. kuu vanuselt sama suur kui mina olin sündides. Pereõde kontrollis ka peahoidu, pidime ta kõhuli panema. Pead ta juba hoiab üsna ilusti, veidi tudiseb veel vahepeal. Aga seal ei olnud tal tuju üldse midagi teha. Väga nutune oli. Ma ei tea, kas on võimalik, et ta juba võõrastab, aga enne kodus ja peale seda arstilkäiku kodus oli kõik ilusti korras. See ei meeldinud, kui võõras tädi katsus. Käed on Mammul veidi spastilised, pean temaga kodus võimlema. Kuu pärast saame tõenäoliselt saatekirja neuroloogile, kes siis määrab võimlemised ja massaažid. Eks see selle vaakumi tõttu on. Pereõde seletas ka, et väga suurt rolli mängib tegelikult, mis nurga alt see laps välja tuleb. Loodetavasti kõik ikka korras. Ja kui pole, et saab korda. 

Väga äge on vaadata, kui asjalik ta tegelikult juba on. Talle väga meeldib meiega suhelda, naeratab meile pidevalt, issiga meeldib talle väga jutustada, minuga niipalju ei räägitagi. Vahepeal isegi keset söömist, Mammu laseb rinnast lahti ja naeratab oma hambutut naeratust ja siis sööb ruttu edasi. Ta pole enam üldse nii viril ja raske laps, kui esimesed 1.5 kuud. Ööuned on pikemad, üks päev magas lõuna aeg vankris isegi 4 tundi. Nii on lausa lust temaga päevast-päeva tegeleda ju. 

Reede õhtul tuli ka mu ema linna, siis tähistasime Marieli minisünnipäeva. Mammu sai suures vannis ujuda ja meie tema torti süüa. 

Pildil tantsib Mariel laulu “Kaunid baleriinid” taustal 

Image

 

Laupäeval käisime jälle Sauel, jälle peika juures. Peikal oli katsikupidu ja no loomulikult on pruut ka kutsutud. Saime seal kõike head ja paremat süüa. Mammu sai prooviks istuda kurikuulsas Babybjörni lamamistoolis ja peika ja tema sugulasega pildile ka jääda. 

Õujee, peika Fred naistega. Millegipärast leidis Mammu, et mind on kõrval palju huvitavam jälgida, kui kaamerat

Image

 

Ja eile, pühapäeval, käisime oma väikse perega jalutamas. Läksime Lasnamäelt alla Piritale, sealt läbi lauluväljaku Kadriorgu ja hiljem samamoodi tagasi. Lasnamäel just “värsket õhku” ei saanud, sest keegi idioot oli jälle kulu põlema pannud ja kõik kohad olid suitsu ja tossu täis, aga tore oli siiski. Tegime jälle Andresega endomondo katse. Kõndisime täpselt sama teekonna, alustasime ja lõpetasime täpselt samal ajal ja endli järgi kõndis Andres 1.43 km rohkem! Miks ta minu kilomeetrid ära sööb? Miks?

Tegin oma mõmmiga pilti 

Image

 

Õhtul saime kusjuures veel 10 km jalutada. Sõbrad tulid oma lapsega külla ja lapsed hakkasid samal ajal jaurama ja kuidagi oli tarvis nad magama saada. Egas midagi, kärud õue ja minekut. Neil ärkas laps küll poolel teel üles juba ja siis oli vaja hoogu juurde panna, aga ei midagi hullu. Oli tore. Väga tore. 

Aga ma nüüd teooriaeksamile. Kui läbi kukun, süüdistame kõik Andrest! 😀

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s