Tagasi linnas

Miks küll on maal nii mõnus olla? Saime neli korda saunas käia! Iga päev süüa vanaema küpsetatud uhkeid piduroogi – lihavõtete tarbeks oli ta teinud ahjuliha, sülti, hapukapsast ja praekartuleid. Nagu oleks neli päeva järjest jõulud olnud. Mõnus mereõhk, linnulaul, rohelus ja isegi see sõnnikuhais, mis aeg ajalt õhus lendleb. Kõik see oli mõnus.

Laupäeval käisime siis näitasime lapse ämmamammale ka ette. Andres pani kohe tööriided selga ja hakkas seal askeldama, me siis läksime ämmamammaga last küla vahele jalutama. Tema lükkas muidugi vankrit ja kutsus inimesed lausa aedatest vaatama, et “Tulge vaadake, kui ilus lapselaps mul on!”. Käisime isegi tema töökohast läbi, kus siis tädikesed kõik õue last vaatama kamandati.

Mu emale see väga ei meeldinud, tema arvates ei tohi last kõigile näidata. Inimesed pidid vaatama halva silmaga.

Pool teed linna sõitsin ise. Laps oli ainult tuduka väel autos, sest muidu ta oleks ära küpsenud. Väljas oli 20 kraadi ja autos konditsioneer ei tööta! Seda peab kohe kindlasti kohevarsti täitma minema. Ise võib veel ära kannatada selle leitsaku ja seal autos end praadida, vahel akna lahti teha, aga no last ei hakka nii kiusama. Teiseks pooleks pidin tagaistmele kolima, sest kellelgi läks kõht tühjaks. 

Auto oli jälle igasugu kraami täis. Vähemalt nüüd teame, et järgmine kord ei pea enam vankrit kaasa tassima. See vanker, mis vanavanemad kaltsukast 25 euriga skoorisid, on pea et vingem, kui meie oma. Kõik vajalikud asjad on tal olemas – suured rattad, üleviidav sang. Rohkem nagu polegi tarvis. Kookonit sel pole, aga meie oma mahub täpselt sinna sisse ja seda tassime niikuinii kaasa, seal hea vahepeal Mammut, vahepeal asju hoida. 

Öö oli peaaegu, et ilus, kui oleks ise ka normaalsel ajal magama läinud. Mariel magas peaaegu VIIS tundi. Mina sain siis 2-3 sellest rahus põõnata. Kuid millegipärast olin hommikul siiski meeletult väsinud. 

Tänase ilusa ilmaga ronisin kohe enne lõunat vankriga õue kärutama. Kuna mul selg valutas, plaanisin algul väikse ringi teha. No nii 3-5 km, et hüppan tagasiteel poest ka läbi. Aga ilm läks üha soojemaks ja linnud siristasid üha kõvemini ja nii tuli meie väike ringi hoopis 11 km pikk. Mariel magas eeskujulikult, lasi mul koju jõudes isegi kiiruga süüa ja pesus käia. See on ka kusjuures esimene kord, sest tavaliselt nii kui ma ta kookoniga tuppa tassin, on tal plaks silmad ja kisa lahti. 

Aga kuna ma oma kulutatud kalorid kõik kohe tagasi mugisin siis pean õhtul trenni ka ronima. Äkki annab energiat juurde. Muidu on üsna zombi olla praegu. 

Ära põlesin veel ka õues. Otsaesine ja nina kõik punased. Viuviuviu.

Paar pilti ka 🙂

Meie pühadejänku

ImageImage

 

Ja sellise mõmmiga käisin täna õues 🙂

 

Image

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s