Trenniga alustamine pärast sünnitust

Oi kuidas mul on vaja nüüd palju trenni teha. Palju palju palju. Sünnitusest on nüüd möödas 6+ nädalat ja ma tundsin, et oleks juba aeg. Viimased 10 päeva olen ka üsna aktiivselt juba kärutamas käinud, kuid see kahjuks ei anna nii häid ja kiireid tulemusi, nagu vaja oleks. Endomondo on jalutama minnes koguaeg sees, kuid see vigurvänt ei tööta mitte kunagi esimesed 4 minutit, nii et väga paljud väärtuslikud meetrid on seetõttu ajaloost kaduma läinud, aga ütleme, et umbes 70 kilomeetrit tuleb siin aprilli kuus juba ära. 7 km päevas on juba üsna hea tulemus. Ma kahjuks ei saa Marieli lühikeste uneaegade tõttu üle kahe tunni väga kärutada. Kuigi ilusa ilmaga väga tahaks.

Niisiis ma liitusin 9.aprillil siin kodu lähedal asuva Lasnamäe Myfitness spordiklubiga. Kohe ma rühmatrenniga liituda ei julgenud, tol kellaajal, mil ma õhtul minna sain, oli kavas ainult zumba, aga kui ma youtubes sellest videot nägin, kartsin, et mul kukuks siseorganid selle suure keksimise ja kargamise peale seest välja. Seetõttu piirdusin ma tol korral 1,5 tunniga jõusaalis. Oi kui palju on jõusaalitehnika muutunud sellest ajast saadik, kui ma sinna viimati sattusin. Kõik aparaadid on varustatud nuppe täis ekraanidega, nagu istuks kosmoselaeva. Ja no muidugi ma ei saanud aru, mis enamus masinatega üldse teha saab. Aga avastasin sealt ühe toreda “pekiväristamisemasina”, kuhu ronid peale, vajutad nuppu ja ta väristab su pekki. Iseenesest. Sa lihtsalt seisa ja naudi, kuidas masin sinu eest trenni teeb. Mõnus. Nii ma seal siis tatsasin crosstraineri peal, kõndisin  lindil, jooksin lindil, sõitsin ratast, väristasin pekki, tegin kõhulihaseid, hantlitega oma makaronidele harjutusi, mis võiks varsti välja näha, nagu käsivarred välja nägema peaks. Hea tunne oli kohe pärast.

Eile jäi mul päris trenn vahele, ega ei saagi ju iga päev käia Tegin päeval ühe kärutiiru ja õhtul valutasin kõhtu. Pidasin õhtul juba suurt plaani end hommikul jälle tühja kõhuga ja alasti ära kaaluda ja mõõta ja mehel endast pesuväel “enne” pildid teha, et siis kuu aja pärast võrdlusmoment oleks, kas ja kui palju trenn siis mõjunud on. Mõeldud, tehtud. Ega need tulemused ja pildid just väga ilusad ei ole, aga kusagilt peab ju alustama.

Täna broneerisin siis koha bodypumpi. Selline “kerge” liigutamine, millega alustada eks. Aga väga hull ei olnudki. Raskused valisin lapse kaalu järgi. Kangile võtsin kokku 4 kilo, siis kaks kahe kilost hantlit ja 5 kilone raskus. Kükid, selg, kõhulihased, jalad – pole probleemi. Aga käed. Mu käed on konkreetselt nagu makaronid. Ma ei jaksanud isegi kätekõverdusi teha. Masendav. Asi, mille kallal nüüd tööd teha ja vaeva näha.

Peale trenni olin tubli ja käisin tõin poest veidi tervisliku kraami koju. Maitsestamata jogurti, sepiku, toorjuustu, kanafilee sinki ja mineraalvett 🙂

Mainiks siis siinkohal ka ära, et rasedus kinkis mulle kokku 30 lisakilo. KOLMKÜMMEND. Haiglasse jäi lapse arvelt vaid 6, siis kahe nädalaga kadus vee arvelt veel 10 ja nüüd oma jõududega sain veel 4-st lahti. Kümme veel raseduseelse algkaaluni. Viisteist ideaalkaaluni.
1,5 kuuga on siis 20 kg läinud. Asi seegi. Ideaalis võiks kaduda nüüd kilo nädalas. Siis oleks super!

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s